Eesti Panga riskistsenaarium: majanduslangus 15%

Eelmise aasta detsembris pakkusid Eesti Panga analüütikud veel 2009. aasta mustaks stsenaariumiks 5% majanduslangust.

Pank selgitas oma tänases teates, et eelmise aasta teises pooles süvenenud üleilmne finantskriis avaldab maailma ja Euroopa majandusele jätkuvat mõju. Kui veel aasta alguses tehtud Eesti Panga vaheprognoosi riskistsenaariumi eelduseks oli, et 2009. aastal on meie peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduslangus kuni 3 protsenti, siis praegu on oodata peaaegu 4 protsendi suurust langust, teatas Eesti Pank.

Selline muutus väliskeskkonnas mõjutab oluliselt Eesti väikese ja avatud majanduse kasvuväljavaadet. Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt ulatub majanduslangus sel aastal suurusjärku 12 protsenti. Enamiku majandusekspertide hinnangul võib majanduskasvu taastumist maailmas ja sealhulgas Eestis oodata 2010. aastal. 2011. aastal ulatub Eesti majanduskasv pea 5 protsendini.

Samas ei ole jätkuvalt täit selgust, kui sügavaks osutub praegune majanduslangus ning kui kaua see võib kesta. Kasvu kiirem taastumine meie kaubanduspartnerite juures hoogustaks ühtlasi Eesti majandusaktiivsust, pikemaajalisem maailmamajanduse langus aga lükkaks ka meie majanduskasvu taastumist edasi.

Euroalaga ühinemise selge perspektiiv tõstab oluliselt Eesti usaldusväärsust ning on lähiajal peamine majandust toetav tegur. Euro kasutuselevõtu eesmärki tuleb silmas pidada kõigi majanduspoliitiliste sammude planeerimisel. Selle eesmärgi edasilükkamine tähendaks praeguse üleilmse finantskriisi õhkkonnas Eesti majandusele vaid täiendavaid raskusi. Arvestades üldist hinnalangust, on Eesti Panga kevadprognoosi põhjal tõenäoline, et Eesti suudab seni probleemiks olnud Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täita juba sel sügisel.

Eesti majanduses 2007. aasta lõpus alanud kohandumise tõttu on mitmed senised ohutegurid kiiresti kahanemas. Jooksevkonto ehk säästude ja investeeringute vahe jõuab 2009. aasta jooksul tõenäoliselt ülejääki. Majanduskasvu taastumist toetab varasemalt kuhjunud ebakõlade taandumine. Esile tuleb tõsta kiirele ja tootlikkust sageli ületanud palgakasvule järgnevat korrektsiooni tööturul, inflatsiooni pidurdumist ja hindade mõningast langust ning liigse võlakoormuse vähenemist mitmes majandusharus. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb keskmine hinnatase selle aastal eelmise aasta tasemele ning langeb järgmisel aastal 3 protsenti.