Kõik ülejäänud uue töölepinguseadusega seotud teemad on Taliga sõnul jätkuvalt veel lahti ning vajavad kiiremas korras selgeks rääkimist, sest seaduse jõustumise kuupäev hingab kuklasse. Taliga nentis, et pole mingi saladus, et tööandjad eelistavad hoida maksemäära võimalikult madalal. Küsimus on selles, kui madalal on seda reaalselt võimalik hoida.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul on täiesti ilmne, et 3%-lisest maksemäärast kõiki seadusesse kirjutatud kokkuleppeid täita ei saa.
"Kaalutakse erinevaid variante, kas lükata mõne hüvitise rakendumist edasi või tõsta alates 2010. aastast maksemäära. Selles osas täna kokkulepet veel ei ole," möönis Paavel ja selgitas, et kui tööandjad on jätkuvalt seisukohal, et seaduses ette nähtud koondamishüvitiste skeem peab säilima kujul, et ühe kuu koondamishüvitis jääb tööandja kanda ja ülejäänu maksab töötukassa, on selge, et see maksab üle 1%. Ning kui ametiühingud ja töövõtjad jäävad seisukohale, et ei loobu 70 ja 50protsendilistest töötuskindlustushüvitise määradest, siis pole ka 2% piisav, et seda kohustust täita ning tuleb maksemäära lage tõsta.
"Ma arvan küll, et selline arusaamine täna valitses. Selge on ju see, et kui me tahame suuremat kaitset töötuks jäämise puhul, nagu see täna kokku on lepitud, siis see lihtsalt ka maksab rohkem," ütles Paavel.
Taliga tegi eelmisel nädalal ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Paavel seda numbrit kinnitama ei rutanud. "Seda on praegu väga raske öelda, mis see number täpselt on, sest pole ju veel kokkulepet, millest see koosneb. See sõltub ka sellest, millest ollakse valmis loobuma," märkis Paavel.
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et uute töötushüvitiste jõustudes ei oleks pea midagi kasu sellest, kui töötuskindlustusmakse määr tõsta maksimumini ehk 3 protsendini, sest töötukassa reserv sulaks praeguse tööturu olukorra juures endiselt hirmuäratava kiirusega ja järgmise aasta juuniks oleks kassa tühi.