Läti ministeeriumidel tuleb kulusid kärpida 40%

„Asi on selge: kui me ei kärbi 40%, siis ei jätku meil aasta keskel enam raha palkade, pensionide jm väljamaksmiseks. Tuleb aru saada, et tegemist ei ole mingite poliitiliste mängudega, vaid elulise vajadusega,“ ütles rahandusminister Einars Repše. Repše sõnul on 40% piisav, et rahvusvahelised doonorid jätkaksid abilaenu väljamaksmist, kirjutas majandusleht Biznes Baltija.

(Laenumaksed külmutati, kui Läti eelarvedefitsiit läks üle abilaenu tingimustes kokku lepitud ülempiiri).

Praegu on Läti eelarve tulude pool 2009. aastal 4,407 miljardit latti ja kulud 5,112 miljardit latti, kirjutas leht.

Ettepanekud kulude kärpimiseks peavad kõik ministeeriumid esitama selleks reedeks. Arutama hakkab valitsus kärpekohti 21. aprillil.

„Nüüdsest hakkab Läti elama rangelt oma võimaluste piires. Me ei tõsta makse, me ei küsi inimestelt raha juurde, oleme rahul sellega, mis laekub,“ ütles Repše. Ministri sõnul on Läti uurinud laenusaamise võimalusi ka väljaspool USAd ja ELi, kuid saanud selge äraütlemise.

IMF ja Euroopa Komisjon ei välista, et võivad mõnevõrra Lätile antud 7,5 miljardi euro suurust abilaenu suurendada. See on aga võimalik ainult juhul, kui Läti viib ellu reaalsed struktuurireformid.

„Kui need muudatused on valmis, siis arutame IMFiga olukorda uuesti,“ ütles eile Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia, tunnistades, et Läti majanduse olukord on detsembriga võrreldes halvemaks läinud.

Danske Banki analüütik Lars Rasmussen ütles, et nii sügavad kärped paiskavad Läti majanduse veelgi sügavamasse langusesse.

„Majanduse stabiliseerimiseks ning pikas perspektiivis on 40%ne kulude kärpimine väga hea. Kuid praegu toob see kaasa majanduslanguse süvenemise. Inimesed saavad vähem palka ja kulutavad vähem, riiklikud tellimused vähenevad. Majandus ei saa seda raha ning jääb lihtsalt seisma,“ ütles Rasmussen.

„Tekib suletud ring: riigi kulusid vähendatakse, mis tähendab, et SKP kahaneb veel järsemalt, maksulaekumised vähenevad ja jälle tuleb kulusid kärpida. Ei saa maha lõigata seda, mis mõjutab majanduskasvu, kuid analüüsimiseks on vaja aega, mida ei ole. Aeg on lõpuks ometi mõista olukorra tõsidust ja valitsussektoris läbi viia reaalsed reformid,“ ütles Latvijas Krajbanka analüütik Olga Ertuganova.

Prognoosi järgi kahaneb Läti SKP tänavu 15%.