- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskpankurite välislähetused jäävad salastatuks
Eesti Panga president Andres Lipstok on kuulutanud töötajate lähetuste aruanded asutusesiseks infoks, mistõttu ei saa avalikkus tutvuda lähetuste andmetega, nagu lähetuses viibinute nimed, sihtkohad, lähetuste põhjused, toimumisajad ja maksumused. Andmekaitse inspektsioon otsustas, et juurdepääsupiirang ei võimalda Eesti Pangal väljastada lähetustega seotud teavet täies mahus.
Eesti Pank põhjendas lähetuste info salastamist sellega, et valdav osa välislähetusi on seotud Euroopa Keskpankade süsteemi ülesannete täitmisega, mis ei ole avalik informatsioon. "Näiteks pole avalik info Eesti Panga töötaja osalemine Euroopa Majandus- ja Rahaasjade Komitees, kus arutatakse euroalaga liituda sooviva riigi vahetuskurssi. Komitee istungi toimumise aeg on konfidentsiaalne, kuivõrd tegu on rahaturge mõjutava olulise infoga," seisis vaideotsuses Eesti Panga selgituste all.
Lisaks osa lähetuste salastatusele põhjendas keskpank küsitud info mitte avaldamist sellega, et päringu täitmine eeldaks täiendavat tööd erinevate dokumentidega, kuna kompaktne ülevaade ühe dokumendi vormis puudub.
Kuigi andmekaitse inspektsioon Äripäeva vaiet ei rahuldanud, tegi ta ettekirjutuse Eesti Pangale seni lähetuste andmetele kehtestatud juurdepääsupiirangu aluste korrastamiseks, kuna praegu on nende vormistus vigane. "Tegemist on juurdepääsupiirangu vormistamise vigadega, mis tuleb kõrvaldada," sõnas andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elve Adamson. Ta lisas, et üksikute konkreetsete lähetusdokumentide küsimisel võib keskpank olla kohustatud need siiski avalikustama, kuid kõigi andmete esitamisest võidakse keelduda juba ainuüksi päringu mahukuse tõttu.
Eesti Pank edastas Äripäevale vaid lähetuste üldandmed:
Hetkel kuum
Kõik Eesti Panga lähetused
|
2008
|
2007
| |
|---|---|---|---|
| Lähetuste arv | tükki | 735 | 794 |
| Töötajaid lähetuses | inimest | 148 | 163 |
| Lähetuspäevad | päeva | 1 932 | 2 154 |
| Lähetuskulud | mln kr | 7,8 | 8,4 |
| Keskmine lähetuskulu | tuh kr | 10,7 | 10,6 |
| Lähetuse keskmine pikkus | päeva | 2,6 | 2,7 |
Eelmise aasta lõpus otsustas andmekaitse inspektsioon, et Eesti Pank on kehtestanud põhjendamatu juurdepääsupiirangu oma ametikrediitkaartide väljavõtetele. Keskpank oli sunnitud väljavõtted avalikustama ning neist tuli ilmsiks mitmeid ebasihipäraseid ametikrediitkaardi kasutamisi, näiteks isiklike ostude tegemiseks ning sulaEesti Panga president Andres Lipstokraha korduvaks väljavõtmiseks. Lipstok lubas krediitkaartide arvu vähendada ning nende kasutamise korra üle vaadata.
Seotud lood
Avaliku teabe seaduse üks autoritest Ivar
Tallo nentis, et ligipääsu erinevale avalikule infole on viimasel ajal liiga
agaralt piirama hakatud.
Eesti Pank keeldub vankumatu
järjekindlusega avalikustamast infot, mis riigiasutustes on elementaarne
avalik teave – sedapuhku varjavad keskpankurid enda lähetuste andmeid ja
tulemustasude suurust.
Äripäev esitas Eesti Panga vastu vaide
Andmekaitse Inspektsioonile, kuna ei pea
põhjendatuks keskpanga ametkondlike krediitkaartide väljavõtete
salastamist.
Tervelt iga teine Eesti Panga töötaja
kannab oma rahakoti vahel välislähetusteks mõeldud ametiasutuse krediitkaarti,
mida on eri riikides vaatamata kopsakale teenustasule kasutatud ka sularaha
väljavõtmiseks. Samuti on isikliku raha lõppemisel tarvitatud seda intressita
laenuallikana näiteks duty-free kauplustes või spordipoes ostlemiseks.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele