- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SDE töötas välja teise samba hüvitamise skeemi
Sotsiaaldemokraadid läksid tänasele
valitsuse kabineti koosolekule välja töötatud kavaga, kuidas tänastele
kogumispensionäridele pooleteistaastane riigipoolne sissemakse paus
hüvitada.
„Meie välja töötatud skeemiga tagame selle, et teise pensionisamba süsteem säilib ja vabatahtlikkuse alusel on inimestel õigus valida ka variant, kus inimesed oma tulevases pensionis ei kaota,“ kommenteeris SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
„Teise sambaga liitunutel on õigustatud ootus, et riik oma kohustused täidab,“ ütles Nestor. „See raha, mille me sisuliselt täna teise sambaga liitunute käest küsime – peab olema kogumispensionäridele hiljem hüvitatud. Säilib sama põhimõte mis kogumispensioni loomisel ehk siis tänaste riigi võimaluste korral teevad valiku kogumispensionärid, kuidas nad soovivad jätkata.“
Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei saa vaadata pensionimaksete külmutamist eraldi muudest eelarve probleemidest – kriisile tuleb läheneda terviklike lahendustega ja toimivat riiki ei tohi unustada.
„Eurole üleminek on ülioluline, et luua eeldused uueks majandustõusuks, aga samal ajal ei saa me unustada toimivat riiki – siin tuleb poliitiliselt langetada väga tähtsad otsused,“ lisas Nestor.
Sotsiaaldemokraatide välja töötatud ja täna valitsusele esitatud kompensatsiooni skeem näeb ette, et kui riik plaanib 2009 ja 2010 peatada sissemaksed teise sambasse, siis inimesel säilib vabatahtlikkuse alusel võimalus omapoolseid sissemakseid alates 2010 jätkata ja riik on aastatel 2014-2017 kohustatud nendele inimestele omalt poolt senise 4% asemel 6% sisse maksma.
SDE kavas on kirjas, et kui pooleteist aastaks riik teeb maksepausi, siis 2011 aastal jätkub sissemaksete skeem 1% (inimeselt endalt) + 2% (riigipoolne sissemakse).
2012 taastub aga juba praegune 2% + 4% süsteem.
Sotsiaaldemokraadid olid algusest peale seisukohal, et teise samba sissemaksete peatamine saab olla arutlusel ainult siis kui riik täidab oma kohustused kogumispensionäridele hiljem tagant järgi.
„Meil on vaja kindlust, et riik võtab vastutuse oma tänaste otsuste eest ja hüvitab kogumispensionäride raha,“ oli sotsiaaldemokraatide seisukoht Nestori sõnul.
Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1951 ja varem saavad teha avalduse selle aasta lõpus ja siis säilib neil tänane 2 + 4 süsteem alates järgmisest aastast.
Hetkel kuum
SDE töötas välja teise samba hüvitamise skeemi
SDE töötas välja teise samba hüvitamise skeemi
Seotud lood
Ajakirjanik Kalle Muuli kutsus rahvast üles
loobuma teise pensionisamba maksete peatamise järel kroonihoiustest ning
hääletama Keskerakonna poolt, kirjutab Postimees.
Pensionimakse peatamine muudab raha
kogumise pensionipõlveks oluliselt kulukamaks.
Arvan, et tänane hetk läheb kunagi mööda ja
oleme pensionifondidega jälle uutes kõrgustes, ütles ärimees, LHV nõukogu liige
Heldur Meerits täna Kuku Raadio saates Keskpäevatund.
„Skandinaavia pensionifondid võivad
põhjustada Läti võlakirjade müügilaine, kuna reitinguagentuur Fitch kärpis Läti
riigireitingu investeerimisjärgu tasemelt spekulatiivseks ehk rahvakeeli rämpsu
tasemele,“ vahendab Bloomberg SEB Läti krediidiosakonna juhi Karlis Danevicse
sõnu. „Isegi see on väga suur mure, kui nad ei tee enam täiendavaid
investeeringuid.“
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele