Iirimaa hakkab jälle ajusid eksportima

Iirimaa tänane reaalsus on selleks aastaks prognoositud rekordiline 8%ne SKP langus, 12,6%le kasvav tööpuudus ning maksude tõus.

Valitsus näeb Iirimaa tulevikku ekspordis, kust kiiret leevendust loota ei ole - Iirimaal pole võimalust oma valuutat devalveerida. „Nii kõvasti maksuhooba tõmmates riskib (Iirimaa rahandusminister Brian) Lenihan aga sellega, et ajalugu kordub. Iirimaa suudab edukalt eksportida vaid oma parimat lootust majanduse taastumiseks – talendikaid inimesi,“ kirjutab FT.

Eile avaldatud kriisieelarve näeb ette üksikisiku tulumaksu tõusu 2%, 4% ja 6% sissetulekutelt, mis ületavad vastavalt 15 028, 75 036 ja 174 980 eurot. Kasvavad sotsiaalkindlustusmaksed ning maksu alla läheb ka miinimumpalk. Kasvasid kapitalitulu maksud, kütuse ja tubaka aktsiis ning väheneb maksuvabastus eluasemelaenu intressidelt.

Lahutamaks avalikkuse viha maksutõusude vastu teatas valitsus parlamendiliikmete ja kõrgete riigiametnike palkade, kuluhüvitiste ja pensionide kärpest.

Ettevõtte tulumaksu 12,5%st määra Iirimaa ei tõsta, lootes sellega jätkuvalt ahvatleda välismaised firmasid Iirimaale investeerima.

Eile avaldatud kriisieelarve meetmed peaksid kärpima Iirimaa eelarvedefitsiiti tänavu 3,25 miljardi euro ja tuleval aastal 2,7 miljardi euro võrra. Ilma meetmeteta ähvardas defitsiit aasta lõpuks paisuda 24 miljardile eurole. Protsendina SKPst ületaks see mitmekordselt euroalal lubatud ülempiiri. Suurem osa defitsiidi vähendamisel on maksude tõusul kui kulude kärpimisel.

Lisaks loob Iirimaa esimese Euroopa Liidu riigina nn halva panga, kuhu koondab ca 80-90 miljardi euro väärtuses halbu laene, mis on läinud kinnisvarasektorisse. Pankade bilansi puhastamisega loodab valitsus, et need hakkavad reaalmajandusse jälle rohkem laene andma. Valitsusele tähendab see uut võlakoorma kasvu, ütles rahandusminister.