II samba külmutamine võib tähendada kohtuteed

Finantsinspektsioon kahtleb, kas riik on vastava õigusanalüüsi teinud ja seejuures hinnanud igakülgselt selliste nõuete tagajärgi.

Kohustusliku pensionifondi müümisel on nii liitunud isikud (osaku omandamisel) kui ka

pensionifondivalitsejad (osaku müümisel) põhjendatult eeldanud, et riik ei murra sõna ningsüsteem selle olulistes tingimustes jääb samaks.

Vastavalt kogumispensionide seaduse seletuskirjale oli kohustustiku kogumispensioni süsteemi eelduseks, et uus pensionisüsteem muuta poliitilistest ja majanduslikest teguritest vähem sõltuvaks. Seletuskirja kohaselt senine jooksval finantseerimisel tuginev riiklik pensionisüsteem kätkeb endas erinevaid huvide konflikte, mis valimistulemustest sõltuvalt seavad ohtu pensionisüsteemi reeglite stabiilsuse.

Stabiilsuse puudumine omakorda teeb prognoosimatuks pensionide eest makstava hinna (sotsiaalmaksumäära) ja pensionide suuruse kujunemise. Ühiskonna vananemise protsessi jätkumisel suureneb poliitiline surve suurendada pidevalt sotsiaalmaksu, mis pärsiks uute töökohtade loomist ja majanduse konkurentsivõimeit.

Lähtuvalt eeltoodust on ka pensionifondi valitsejad esitanud osakuomanikele lepingueelset teavet, sh teavet riigi rahalise panuse kohta sissemaksete tegemisel. Osa pensionifondivalitsejaid on esitanud sellise teabe pensionifondi emissiooniprospektis, millel võivad olla võlaõiguslikud tagajärjed.

Kogumispensionide seadus võeti vastu 2004. aastal. Praegu on kogmispensioniga liitunud pea 600 000 inimest ja fondidesse on kogunenud kokku üle 11 miljardi krooni.