Kommentaar: palgakärpejama õhutab klassivaenu

Nördima panid kolmapäeval avalikustatud ministeeriumide ametnike 2008. aasta palganumbrid - riigiisade jutt palkade kärpimisest on otsesõnu jama. Numbrid räägivad seda keelt, et avalikkusele räägitakse üht, kuid reaalne elu on hoopis teine.

Märtsi keskel käisin tutvumas eluga Singapuris. Mõne aja eest peeti seda väikeriiki Eestistki väledamaks tiigriks, aga eelmise aasta viimases kvartalis pidi Aasia väikeriik alla neelama enam kui 16protsendilise majanduslanguse.

Teel Singapuri sattus mulle lennukis pihku ajakiri Time, millest lugesin USAs toimunud rahvamässust. Tavalised inimesed olid väga vihased selle peale, et nemad peavad palehigis töötama, et pidevalt oma rahaga raskustest päästa hiiglaslikke panku, kindlustusfirmasid jm finantsasutusi, nagu AIG, RBS jt. Päästma oma napi maksumaksja rahaga neid, kes maailma sellesse segadusse tüürisid ning lisaks võtavad siiani nn hea töö hiiglaslikke boonuseid ning ei ole nõus neid tagasi maksma.

Minu soovitus maailmale oleks, kirjutas ajakirja kolumnist Peter Gumbel, et iga ettevõte, institutsioon või amet, mida peetakse ülal maksumaksja rahaga, peaks maksma oma töötajatele samadel alustel palka kui saavad õpetajad. See leevendaks rahva raevu ja motiveeriks panku ja kindlustusi oma probleeme kiiresti lahendama.

Selle kommentaatori idee tuli mul taas meelde, kui kajastasime eilses Äripäevas ministeeriumide tippametnike mullust 20protsendilist palgatõusu. Riigiisad räägivad kõlavaid sõnu solidaarsusest ning palkade kärpimisest ka avalikus sektoris, ent tegelik elu käib ikka vanu radu pidi.

Kas meie valitsus ei karda, et õige pea on Eestiski käes aeg, kus inimesed enam viha vaikselt ohjeldada ei suuda. Tänasest Postimehest siiski näiteks võib juba lugeda, et riik on ostnud veekahuri, mis on mõeldud rahutuste laialiajamiseks.