Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Horm: Eesti Panga reservi-miljardid infrastruktuuri ja energiasse
Osa 20 miljardist kroonist jätaks reservi,
kuid teise osa suunaks infrastruktuuri ja energiasse, sõnas ettevõtja Olle Horm
vastates Äripäeva küsimusele, mida teha euro tulekul Eesti Pangast vabanevate
miljarditega
„Jagaks kahte võrdsesse osasse, ühe jätaks endiselt reservi. Mitte krooni vaid millegi muu jaoks tuleviku tarbeks. Ja teise osa kulutaks infrastruktuurile: rajatised, maanteed, trassid,“ vastas Horm päevaküsimusele, mida teha euro tulekul Eesti Pangast vabanevate miljarditega?
„Samuti energiale, tasuks mõelda tuumajaama ehk odava energia peale. Need variandid annaksid kohalikele tööd ning arendaks edasi kohalikku tööstust. Oluline on see, et neid reserve populistlike lubadustega tuulde ei lasta. See oleks kõige rumalam,“ lisas ta.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.