Soome ärikonsultant Eestis: devalveerimine väga ebatõenäoline

Ta tõmbas paralleele Eesti hetkeseisu ja nn lama-perioodiga Soomes 1990ndate alguses, mil suure idaturu ärakukkumise tõttu sattusid Soome ettevõtjad suurtesse raskustesse.

Üks mitmendat põlvkonda ettevõtja läks toona pangajuhataja juurde sooviga muuta oma ettevõtte valuutalaenud margalaenudeks. Pangajuhataja rahustas ta maha: "Ära paanitse. Devalveerimine on vanaaegne vahend ning seda enam kaasajal ei kasutata. Sellega rikume oma rahvusvahelist usaldust. Just selline paanitsemine võib devalveerimise tekitada – hoiame alal." Järgmisel päeval mark devalveeriti.

Mõne aja pärast räägiti uuesti devalveerimise vajadusest. Sama ettevõtja käis uuesti pangajuhataja juures, kuid jälle rahustati ta maha. Koos teise devalveerimisega marga väärtus kahanes 20% ning valuutalaenude võtjatel oli sama palju rohkem võlga olukorras, kus sisenõudlus hakkas järsult tõusva töötuse tõttu kahanema.

Eesti eksport on mitmekülgsem tollaegse Soome omast. Eesti eksporditööstus vajab imporditud komponente, mille hind devalveerimisel kohe kerkiks, mis sööks kiiresti devalveerimisel saadud hinna eelise. Eesti krooni devalveerimine on sellest loogikast lähtuvalt väga ebatõenäoline variant, kuid midagi ei saa kindlalt välistada, märkis Kukkonen Äripäevale saadetud kommentaaris.