Aastaid said konkurentsieelise need, kes toitsid ehitusbuumi näljast suud kodumaise kruusa ja liivaga kaevanduslubasid omamata ja keskkonnakaitsele sülitades. Et röövkaevandamine on Eestis olnud tavaline, sellest ei tee saladust ka keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ja tema kolleegid: juba praegu on tuvastatud, et vähemalt kümnendik kaevandajaid on probleemsed.
Au tuleb anda riigikontrollile, kelle mullu suvel alustatud audit ehitusmaavarade kasutamise järelevalve kohta asja päevavalgele tõi.
Seepeale hakkasid ka keskkonnaministeerium ja sellele alluv keskkonnainspektsioon vaatama ja… selgus paratamatu: jäljed on jahtunud, inimesed vahetunud, keegi ei vastuta. Nagu ütleb Volkov: eit teadis, aga eit suri ära. Mida siis teha? Endistele ametnikele nõiajaht korraldada, et oleks rahva ees kedagi üles puua? Kuigi eide hauast väljakaevamine tundub ahvatlev, soovitame esmalt suunata ressursid kõige elementaarsema korra majjalöömisele.
Esimese asjana tuleb leppida kokku, kes vastutab. Praegune olukord on saanud tekkida suuresti sellepärast, et vastutus on hajunud (täpselt nagu ka pürotehnika ladustamise puhul, ei võtnud tehnilise järelevalve inspektsioonist tehnilise järelevalve ametiks ümber Seejärel tuleb teha vastutajal korralikud andmebaasid, kus oleks ülevaade, millistel ettevõtetel on millised kaeveload ja kuidas need vastavad kaevandajate esitatud aruannetele. See on IT-eksperdi abiga lihtne ülesanne.
Ning siit edasi tuleb juba vaadata, kas ettevõtted on esitanud õigeid andmeid. Seadusandjal tuleks võtta arvesse keskkonnainspektorite soovitust nõuda kaevandajatelt aruandluse auditeerimist. Ühesõnaga, keskenduda tuleb kohe sisulistele ümberkorraldustele, mitte PR-üritustele.
Autor: 1706-aripaev