Töötute statistikas on Kääratsi sõnul olnud ennegi kõikumisi, näiteks sajandivahetuse paiku. Tööturg liigub väikese nihkega majanduse arengust tagapool, selgitas asekantsler. „Rahu ja kindlat meelt! On halvematestki olukordadest välja tuldud, saame ka seekord hakkama,“ püüdis Käärats optimismi sisendada.
Hetkel on kõikidel Euroopa Liigu tööturgudel halvem seis kui aasta tagasi, kinnitas Käärats. „Eesti negatiivne trend on suhteliselt võrreldav teiste riikidega,“ toonitas ta. Jaanuari seisuga oli kõige kõrgem töötus Hispaanias – 14,8 protsenti ja kõige madalam Hollandis – 2,7 protsenti.
Kui soolisest ja vanuselist jaotusest registreeritud töötute puhul rääkida, siis Kääratsi arvates on meeste osakaal töötuse hulgas tänase päeva seisuga üllatuslikult kõrgem kui naiste hulgas, vastavalt 55,9 protsenti ja 44,1 protsenti. „Muret teeb, et noorte töötuse osakaal on jätkuvalt kõrge,“ nentis Käärats.
Sel nädalal on asekantsleri sõnul muutunud see, et tööturuamet pakkus sel nädalal 400 töökohta vähem kui eelmisel nädalal ehk kokku 1600 vaba kohta. „Ma ei tea, kas see on positiivne või negatiivne,“ ei olnud Käärats kindel.
„Põhjus võib olla selles, et me oleme rohkem rääkinud tööturuteenuste kasutamisest,“ oletas Käärats. Tema sõnul peaks olema hetkel tööturuamet suurim töökohtade vahendaja, kusjuures tööpakkujale on töökoha pakkumine tasuta.