Kommentaar: Maksuvõla ajatamise ja kustutamise regulatsioon muutunud

Nimelt kaotati muudatustega ebamõistlik piirang, mille kohaselt ei saanud ajatada kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ning maksu kinnipidaja maksuvõla tasumist, kui maksuvõlg tekkis sellest, et maksusumma jäeti kinni pidamata või tasumata.

Tegemist oli sisuliselt piiranguga, mis pani Eesti ettevõtjad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega halvemasse olukorda. Peale selle on alates 01.01.2009 võimalik juriidilistel isikutel taotleda maksuhaldurilt põhjendatud taotlusega oma maksuvõla, mille sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu, kustutamist. Samas ei tohi ära unustada, et maksuhalduri poolt äriühingu maksuvõla kustutamist võiksid õigustada vaid väga erandlikud asjaolud (nt drastiline valuutakursi muutus). Samas on siiski jõustunud muudatuste näol tegemist varasemalt kehtinud ebamõistlike piirangute likvideerimisega, kui tulevikku suunatud meetmetega majanduskriisi ületamiseks.

Teisalt on tehtud väga mõistlikke ettepanekuid (sh Eesti Maksumaksjate Liidu poolt), mis vääriksid riigi poolt kiiret ja kasvõi ajutist rakendamist – näiteks saneeritavate äriühingute suhtes maksuvõlgadelt arvestatava maksuintressi kaotamine ja maksuvõlgadelt makstavate intresside lugemine ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Kuuldavasti on rahandusministeerium valmis kaaluma vaid ajatatud maksuvõlgade intresside täiendava tulumaksuga mittemaksustamist (ajatatud maksuvõla lõplikuks aastaintressiks kujuneks sellisel juhul 10,95% senise 13,86% asemel).