Eesti reservi võib päevaga väliskriisi peale ära kulutada

Kui varem tohtis stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada vaid Eesti sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks ja leevendamiseks ning pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist, võidakse reservi nüüd kasutada ka rahvusvaheliste finantskriiside ennetamiseks või lahendamiseks.

Riiklik sekkumine on seaduse loojate hinnangul õigustatud, kui finantskriis tekitab Eestis tegutsevatele krediidiasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides.

Sel juhul võrdsustatakse finantskriis erakorralise seisukorra või sõjaseisukorraga. Kui varem kulus riigigarantii saamiseks vajalike menetlustoimingute läbimiseks vähemalt kaks nädalat, siis nüüd võimaldab piiriülese finantskriisi eriolukorra staatus riigikogu otsuseni jõuda ühe päevaga.

"Seaduse rakendamisega ei pruugi kaasneda reaalseid kulutusi. Ka võimalike kulutuste kaasnemine on täna raskesti hinnatav. Nii laenu andmise kui ka osaluste omandamise näol on reeglina tegemist finantseerimistehingutega, mis ei kajastu riigieelarves kuluna," rahustasid seaduse koostanud rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja kt Thomas Auväärt ning rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali seletuskirjas.

Auväärt ja Tali märkisid, et riigigarantiiga kaasneb tegelik kulu üksnes siis, kui see ka praktikas realiseerub. Kulud võivad kaasneda ka finantskriisi vältivate või leevendavate lepingute sõlmimisel teiste riikidega. "Riigipoolsete kulutuste tegemisel finantskriisi olukorras lähtutakse aga alati põhimõttest, et varajane või ennetav sekkumine võib olla ühiskonnale lõppkokkuvõttes aga tervikuna odavam kui pankade nö allavett laskmine," lisasid mehed.

Pole välistatud, et piiriülese finantskriisi puhul lepivad asjasse puutuvad riigid omavahel kiiresti kokku, kuidas kulud jagunevad.

"Seejuures peab kulude jaotamine toimuma õigustatud ja tasakaalustatud kriteeriumite alusel, võttes arvesse kriisi mõju iga riigi majandusele," selgitasid Auväärt ja Tali. "Seetõttu peaks kriisijuhtimise raamistik peaks olema samuti kooskõlas üleüldise järelevalvekorraldusega EL-s ning kriiside ennetamise korraldusega."