Analüütik: surutise tipp oli möödunud aastal

„15 tuhat miljardit dollarit on USA leibkondade võlgnevused, peamiselt kodulaenud. Pangad pakkusid laenu ka neile inimestele, kes seda varem ei saanud. Tegemist oli kinnisvaramulliga. Nii kaua kuni hinnad tõusid, oli olukord hea, kuid kui hinnad asusid langema, siis... täna oleme me siin,“ märkis Christensen.

Viimasel neljal aastal tõusis Eesti erasektori koguvõlgnevus SKPga võrreldes väga kiiresti. „Toormehinnad, finantskriis, suured kahjumid, mis olid seotud USA kinnisvaraturuga. Käes on majandussurutis. Inimesed ei tea, millest nad räägivad kui ütlevad depressioon,“ lausus analüütik. Christenseni sõnul oli USAs tööpuudus rohkem kui 25%, aktsiaturg langes 90%. „Depressioon on väga negatiivne ja sellest toibumine nõuab aega,“ ütles analüütik.

Christenseni sõnul on Hiina käitunud muust maailmast erinevalt. Kui arenenud riikides võeti järjest rohkem laenu, Hiina säästis. „Hiina on oma võlakoormat vähendanud, hiina kommunistlik partei kontrollib nelja suuremat kommertspanka, mis omakorda kontrollivad 80% sealsest finantsurust,“ rääkis analüütik. Kui USAs on kodulaenu raske saada, siis Hiina tuleb praegu vaid minna ja võtta.

Rääkides Balti riikidest mainis analüütik, et seis näeb hirmuäratav välja. „Ma ei pea ütlema, et asi näeb hirmuäratav välja. Majanduskasvu hoost on suur osa kadunud. Kuigi praegu on seis negatiivne, siis seda oli vaja. Majanduses toimuv ei saanud olla jätkusuutlik, varem toimuv tekitas majandusele ka suure surve,“ lausus Christensen.

Kokkuvõtvalt lausus analüütik, et majandussurutis kestab terve 2009. aasta, samuti langevad siis paljud hinnad ja inimeste ostujõud paraneb. Mõnedes riikides saab Christenseni sõnul olema ka märkimisväärne majandussurutis. Kuigi surutis ei kesta arvatavasti 10 aastat nagu 1930ndatel aastatel, on siiski raske. „Praegu peab jääma kaitsepositsioonile, ei tasu palju riske võtta. Kunagi hakkavad asjad nagunii tõusma. Säilitage külm närv, kaine talupojamõistus ja nähke praegust olukorda võimalusena,“ lisas ta.