Opmann: elukvaliteet kipub halvenema

„Ma arvan, et pigem on meil väljavaated pigem negatiivsuse suunas. Majanduses tervikuna toimuv ei jäta kindlasti peegeldumata ka inimeste üldises elukvaliteedis,“ ütles Opmann vastates Äripäeva küsimusele, kas Eesti parandab ka järgmises inimarengu aruandes oma positsiooni teiste riikide seas.

Opmanni sõnul kuulub ta enda sõnul kahjuks nende hulka, kelle hinnangul pole kriis veel päris pärale jõudnud ning asjadel on ruumi veel halvemaks minna, kuna finantssektorist alguse saanud ja reaalmajandusse edasi liikunud kriis alles hakkab üksikisikuteni jõudma. Kõige suurem valupunkt on Opmanni sõnul seotud tööpuuduse kasvuga ja senise elukorraldusega.

„Inimene on kord juba selline imelik elukas, et kui ta on mingi taseme saavutanud, on tal väga raske sellest loobuda. Kui on teatud sissetulekute tase ja tarbimise struktuur välja kujunenud, on sellest tagasiminek väga paljudele tõeliselt stressitekitav, enne kui suudetakse kohaneda ja harjuda muutunud oludega,“ nentis Opmann, lisades, et just üldine elukeskkond mängib siin kõige rohkem kaasa ja siin küll mingit positiivsust kuskil ei paista.

„Kõik, kes sel teemal sõna võtavad, räägivad pigem pikemast negatiivsest perioodist, kui annavad lootust peatsele paranemisele. Mis on aga hea – on ka positiivseid noote, kui näiteks proovida mõelda positiivselt ja tegeleda homsete probleemidega juba ette. Kes seda teha suudavad, neil läheb elu-olu kindlasti kiiremini paremaks,“ ütles Opmann.

Eesti kuulub maailma võrdluses kõrge inimarenguga riikide hulka, olles 42. kohal. Möödunud aastaga võrreldes on Eesti maailma edetabelis kahe koha võrra tõusnud.

Inimarengu indeks arvutatakse lähtudes kolmest näitajast, mis iseloomustavad riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda: oodatav keskmine eluiga, haritus, mida mõõdab täiskasvanute kirjaoskus ja eri tasemetel õppijate vanuseline määr, ning elujärg, mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta.