Töötuskindlustuse maksemäära tõus tekitab erimeelsusi

"Seadusest tulenevalt on juhatus läbi nõukogu kohustatud valitsusele tegema ettepaneku töötukassa maksemäära tõstmiseks, kui ilmneb, et vahenditest võib tulla puudus. Meie viimased arvutused Eesti Panga riskistsenaariumi järgi seda ka näitavad ja seetõttu juhatus sellise ettepaneku ka tegi," põhjendas Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel nõukogu otsust.

Arvutuste järgi vaatab töötukassa otsa võimalusele, et juba käesoleval aastal kulutatakse olemasolevast 3,1 miljardi krooni suurusest reservist üle poole ära.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et veidi rohkem kui poole aastaga on majandusolud muutunud nii drastiliselt, et töötukassa kulud tulenevalt Eesti Panga riskistsenaariumist kasvavad enam kui kaheksa korda.

„Need numbrid vajavad põhjalikumat süvenemist. Kindlasti on küsimus ka selles, et maksemäära muutus mõjutab samuti avaliku sektori eelarve tasakaalu,“ märkis Taliga, kelle sõnul tuleb läbi mängida mitmed erinevad variandid.

„Täna on valitsus otsustanud, et 1. juulist 2009 tõuseb maksemäär kokku 1,5 protsendini, seadus lubab maksimaalselt 3 protsenti. Aga selle 1,5 ja 3 vahel on ka veel võimalikud variandid,“ rääkis Taliga lisades, et töötukassal on küll välja arvutatud, mida toob töötukassale kaasa 1,5protsendiline ja maksimaalne määr, kuid optimaalseim lahendus on ilmselt nende kahe numbri vahel.

Paavel lisas, et nagu eelarve puhul ikka, tuleb vaadata, kas suurendada tulusid, vähendada kulusid või kombineerida mõlemat. "Need diskussioonid seisavad kõik veel ees," ütles Paavel.

Eesti Tööandjate Keskliit teatas, et ei pea võimalikuks töötuskindlustusmakse täiendavat tõstmist kogu 2009. aasta kestel ja tööjõu maksukoormuse tõstmise asemel tuleb vähendada kogu riigi avaliku sektori kulutusi. Kulutusi töötuskindlustushüvitistele peab tööandjate hinnangul vähendama ka Eesti Töötukassa, et kindlustusmakse määr ei ületaks kokkulepitud 1,5 protsenti.

"On olemas kokkulepe, mis sõlmiti ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel töölepinguseaduse menetlemisel, et ühest küljest üritatakse kõiki neid hüvitisi rakendada ja teisest küljest jälgida, et maksukoormus ei tõuseks üle 1,5 protsendi," selgitas Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis nentides samas, et olukord on tänaseks lootusetult muutunud, ja seda halvemuse poole, mistõttu on selge, et kui töötukassal varasid ei jagu, peab töötukassa juhatus midagi ette võtma.

"Kindlasti ei saa töötuskindlustusmakse määra vaadata eraldi hüvitistest. Siin mingeid ühesuunalisi lahendusi kindlasti ei ole ja tuleb vaadata mitmes suunas korraga, et leida võimalused see ebamugav olukord võimalikult valutult üle elada," ütles Kriis.

Töötukassa nõukogu arutab maksemäära küsimust uuesti aprillis.

Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt 1 protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt.

Kui töötukassa teeb ettepaneku maksemäära tõstmiseks keset aastat, peab valitsus selle jõustama hiljemalt ülejärgmisel kuul ettepaneku tegemisest.