Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule

„Praegu oleme arvamusel, et 2009. aastal ei ole veel märkimisväärset aktsiahindade tõusu oodata, sest paljud finantssektoris olevad ja sealt viimastel kvartalitel reaalmajandusse üle kandunud probleemid vajavad endiselt lahendamist,“ põhjendas Tamla, miks olukord pensionifondidele tumedates toonides paistab.

Tamla sõnul sõltub fondide käekäik otseselt globaalsete finantsturgude, eelkõige aktsiaturgude liikumisest. Samas pakuvad mitmed kõrge investeerimisreitinguga võlakirjad praegu atraktiivseid tootluse võimalusi, märkis ta. „On tõenäoline, et esimesena saabub tõus krediiditurgudele,“ lisas ta.

"Kuna aktsiaturud langesid terve 2008. a jooksul, siis alanes sellel perioodil keskmiselt ka pensionifondide osakute puhasväärtus. See tähendab, et inimeste poolt sisse makstud summad kaotasid oma väärtust terve aasta jooksul," kommenteeris Tamla, miks pensionikogujate raha sulanud on. Aktsiaturgude pöördumisel muutub see pilt vastupidiseks, lisas ta.

Nimelt on 2007. aasta oktoobrist on II pensionisamba kogujad suunanud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga nende pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.

Taust:

II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.

Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.

Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.