Tartu ülikooli majandusprofessor Urmas
Varblane rääkis, kuidas eelarvekärped Toompeal ülepeakaela kokku pandi; mida ta
ise kriisiistungil valitsusele soovitas ja mida pärast kärpimist majanduse
elavdamiseks tuleb teha, kirjutas Eesti Ekspress.
Sisuliselt kärpis eelarvet suvaline seltskond?
Niisuguse kiirustamise puhul, nagu kärped kokku pandi, on lähenemisviis kaugel teaduslikust põhimõttest.
Mida soovitasite valitsusele?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimene oli see, et 2009. aasta eelarvet ei tohi vaadata isoleeritult. Ükskõik mida me praegu teeme, peame mõtlema ka aastate 2010 ja 2011 peale.
Teine põhimõte oli, et ei tohi lüüa segamini senist kulude struktuuri. Me ei saa öelda, et üks koht on ohver ja selle arvelt topime kogu augu kinni. See ei ole ka rahaliselt võimalik, sest meil lihtsalt ei ole eelarves kohta, kust võtta korraga kaheksa miljardit ära ja öelda, et nüüd on kõik korras.
Kolmandaks ütlesime, et peaks proovima kärpida võimalikult laiapõhjaliselt. Siis ei ole kärbete sügavus nii suur. Siis ongi võimalik saavutada selline tunne nagu Samost ("Olukorrast riigis" saatejuht Anvar Samost - toim.) kurtis, et ei olegi nagu mingid suured kärped, et kuskilt neid välja ei paista.
Seotud lood
Valitsus kinnitas tänasel erakorralisel
istungil negatiivse lisaeelarve, mille eesmärk on valitsussektori 2009. aasta
puudujäägi vähendamine 8,006 miljardi krooni võrra, teatas valitsuse
kommunikatsioonibüroo.
Riigikogulane Marek Strandberg ütleb enda
ajaveebis, et eeloleval nädalal paneb valitsus riigikogu valiku ette: kas meie
ja meie eelarve või mitte midagi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.