Arengufond tahab jääda iseseisvaks

Nõukogu arutas meedias ja valitsuskabinetis diskuteeritud varianti EASi ning Arengufondi liitmisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul ei lahendaks ükski ühendamine küsimust, kuidas taastada Eesti konkurentsivõimet eksportturgudel, meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega töökohti loovaid välisinvesteeringuid ja leida rohkem Eestist võrsunud maailma vaatavaid tehnoloogiaettevõtteid. “Need Arengufondi asutamise eesmärgid on täna veel olulisemad kui varem,” tõdes ta.

Lisaks tõi Parts välja, et ei ole mõtet Arengufondi organisatoorse vormi arutelul tagasi pöörduda juba käidud rajale. “Juba enne fondi asutamist analüüsiti põhjalikult Arengufondi funktsioonide riigijuhtimusliku paiknemise variante, sealhulgas EASi ja KredExi all tegutsemist. Sarnaselt soomlaste Sitrale otsustati Arengufond luua sõltumatuna Riigikogu alla, kuna Arengufond tegeleb kõiki ühiskonna osapooli puudutava Eesti majanduse tuleviku analüüsimisega ning peab samuti olema investeerimisotsustes iseseisev,” selgitas minister.

Nimelt on eelarvekärpe kavas plaan EAS ja Arengufondi ühendamiseks, mille järgi peaksid Eesti Telekomi aktsiad, mis praegu Arengufondi bilansis, liikuma riigi bilanssi. Raamatupidamislikult tähendaks see eelarve seisu parandamist 325 miljoni krooni võrra.

Arengufondi nõukogu kinnitas ka Arengufondi 2009. aasta tegevuskava ja vähendatud eelarve. 2009. aasta tegevuste ja analüüside keskmes on Eesti majanduse uus kasvustrateegia.

Nõukogu tõdes käesolevale tegevusaastale ette vaadates, et Eesti tulevikuvõimalusi süsteemselt läbi töötava organisatsiooni järgi kasvab vajadus just rasketel aegadel. Samuti on oluline keerukatel aegadel jätkata tööd riskiinvesteeringute suunal – Eesti väikesed kasvupotentsiaaliga ettevõtted vajavad jätkuvalt riskikapitali süsti, mida on üha vähem eraturult leida.

“Arengufond pole luksusasi. See on kuue majandusministri ajal tehtud eeltöö tulemus, et Eestil on erinevalt näiteks Lätist sõltumatu ning majanduse tulevikku analüüsiv ekspertorganisatsioon olemas. Sellise organisatsiooni olemasolu on üks meie eeliseid praeguse olukorraga toimetulekul,” sõnas majandusteadlane ja Arengufondi nõukogu aseesimees Erik Terk.

Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt kommenteeris, et nõukogu otsustas vastavalt üldistele majandusoludele vähendada Arengufondi 2009. aasta eelarvet võrreldes algselt planeerituga – viia tegevused ellu vähemate kulutustega. “Kogu Eesti peab püksirihma pingutama ja rohkem tegutsema,” sõnas Neivelt.

Arengufondi nõukogu liige majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et alustatud seired peab viima lõpule. “Nii infotehnoloogia seire EST_IT@2018, Tööstusvedurid 2018 kui ka haridus-, tervishoiu- ja finantsteenuste ekspordi seired on olulised Eesti uue kasvustrateegia kujundamiseks. Samuti on jätkuvalt vajalik investeeringute suunal eelarve piires ära teha plaanitud 6-8 otseinvesteeringut aastas, lisaks üldisele riskikapitalituru arendamisele,” ütles Juhan Parts.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud, et teostada Eesti majanduse tulevikuseiret, leida uue kasvu allikad ning investeerida uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse.