Ma ei arva, et meie väärtustes oleks midagi, mis välistab innovatsiooni. Kuid väärtused üksi ei taga innovatiivset käitumist. Eesti inimestele on innovatsioon ligitõmbav, kuid ainult 3,8 protsenti usub, et nad saavad innovatsiooni arengule suurel määral kaasa aidata.
Pigem on probleem selles, millise tähenduse innovatsiooni mõiste on saanud. Innovatsiooni on tõlgendatud kui kiiret ja ligitõmbavat, aga tehnokraatlikku ja poliitilist. See kuvand meenutaks nagu rahvaesindaja uhket autot Toompeal: ligitõmbav, aga võõras.
71 protsenti inimestest ootab, et kuna innovatsioon on kasulik kõigile, siis peab riik tegema innovatsiooni arenguks kulutusi.
Kuidas neis hoiakutes muutusi esile kutsuda? Kõigepealt on oluline luua innovatsioonile tähendus nende inimeste seas, kelle tähendusväljas innovatsiooni tõlgendus puudub.
Neile kolmele inimesele neljast, kes peavad innovatsiooni ligitõmbavaks, kuid võõraks, tuleb näidata võimalusi, kuidas innovatsioonis osaleda.
Majandusministeerium on teinud pika sammu inimeste ootustele vastu tulles. Majandusminister Juhan Partsi kinnitusel on riik valmis toetama innovatiivsust rahaliselt.
Praegustes globaalse küla tingimustes pole tulus otsida mingit Eesti anti-innovatsiooni geeni. On loovust, on huvi. Riik pakub ka rahalist tuge. Vaja on innovatsiooni tõlgendustes peletavast lahti saada.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.