Moody's näeb mõrasid Eesti majandusmudelis

„Tänase otsuse peamine põhjus on globaalse ja kohaliku makrokeskkonna järsk halvenemine, mis on eriti rängalt mõjutanud Balti riike,“ kommenteeris agentuuri vanemanalüütik Kenneth Orchard. „Šoki suurus ja ulatus paneb muretsema, kas Eesti majandusmudel pole mitte tõsiselt kahjustatud, õõnestades pikaajalise kasvu väljavaateid ja valitsuse finantspositsiooni tugevust,“ jätkas ta.

„Majandusaktiivsuse jätkuv vähenemine ning likviidsusdefitsiit regioonis on käivitanud nõiaringi, kus vara väärtuse vähenemine õõnestab usaldust, nõrgestades omakorda ülejäänud majandust,“ ütles Orchard.

Agentuur leiab, et Eesti valitsus on tänu madalale võlakoormale küll heas positsioonis, et langusega toime tulla, kuid laenude osas on Eesti positsioon teiste A1 reitinguga riikidega võrreldes nõrgenenud.

Moody’s prognoosib Eestile pikka ja sügavat majanduslangust. Eesti jooksevkonto defitsiiti saab tänavu mõõta ilmselt ühekohaliste numbritega, võrreldes 18%ga 2007. aastal. See aga tähendab majanduses märkimisväärset kohanemist, mis mõjutab tugevalt hõivet, investeeringuid ja valitsuse tulusid, ütles Orchard.

Hoolimata kärbetest prognoosib Moody’s suurt eelarvedefitsiiti nii tänavu kui tuleval aastal, sest halvenev majanduskeskkond vähendab riigi tulusid.

Moody’s ei välista ka, et Eesti valitsusel tule abi anda finantssektorile, kuna majanduslangus mõjutab negatiivselt varade väärtust. Pangandussektor on küll pea täielikult välisomanduses, kuid agentuur ei välista, et ka Eesti valitsusel tuleb finantsinstitutsioonide toetuseks vahendeid eraldada nii nagu mujal maailma riikides.

Moody’s märgib, et Läti ja Leeduga võrreldes on Eesti kriisiga toimetulekuks mõnevõrra paremas seisus. Kui valitsus suudab eelarvedefitsiiti kontrolli all hoida, on võimalik euroga liitumine 2011. aastal. „Euro ei ole mingi imerohi Eesti hädadele, kuna majandus vajab endiselt tõsist kohanemist,“ ütles Orchard. „Suure riski kõrvaldamisega aitab eurole üleminek aga lisada usaldust, toetades eratarbimist ning investeeringuid.“

Nõiaringist on Eestil raske välja pääseda enne euroala ja Skandinaavia riikide majanduse toibumist. Samuti on oht, et Läti keeruline olukord võib negatiivselt mõjutada ka Eestit, kuna kaks riiki on omavahel tihedalt seotud.