Osalen teist aastat noorte ettevõtluskonkursi Ajujaht žüriis. Sel korral esitati konkursile 259 äriideed, eelmisest korrast oluliselt rohkem.
Ühelt poolt on see pisikese Eesti jaoks päris hea tulemus. Teisalt, finalistidele pakutakse koolitusi, isiklikke mentoreid, kontakte ettevõtjatega... Ja võitjad jagavad omavahel miljon krooni, mida äri edendamiseks kasutada.
Tunnen mitut noort inimest, kellel on soov oma äriga alustada. Paraku pole ma neid Ajujahil näinud. Milles on probleem? Asi on tihti selles, et inimesed ei usu, et nende idee on innovatiivne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuid edukas äriidee ei pea olema "esimene maailmas". Esimene mobiilsidevõrk loodi Jaapanis. Aasta oli 1978 ja Soome firma Nokia lõpetas toona küll kummikute tootmise, aga mobiiltelefonidest oli nende äri veel kaugel. Nokia edu põhjuseks pole see, et nad tulid turule esimestena, vaid hoopis see, et nad teadsid, mida turg vajab. Esimese "smartfoni" (mobiiltelefon internetiga) lõigi juba Nokia.
Google polnud esimene otsingusüsteem internetis, Ford esimene autotootja, Skype esimene VOIP-kõnede teenusepakkuja, Microsoft ei loonud esimest operatsioonisüsteemi. Nende innovatsioon seisnes kontseptsioonide täiendamises.
Innovatsiooni jaoks on ruumi ka "tavalistel" äridel. Starbucks on kohvik, aga nad kasutavad innovatsiooni igas äriprotsessis - alates asukoha valikust kuni kohvi valmistamiseni. Tulemuseks on firma, mis maksab 100 miljardit Eesti krooni.
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.