Lisaks on täna kell 16 valitsuskabineti istungil kinnitamisele minevas ettepanekus arvestatud Keskkonnainvesteeringute keskuse riiklike investeeringute peatamisega, mis laseb kuluridadelt maha tõmmata täiendavad 350 miljonit. „Rahastamist võivad loota vaid Euroopa Liidu vee ja prügimajanduse projektid,“ sõnas Ansip.
Vähenevad nii riiklikud kui kohalike omavalitsuste teehoiukulud. Kohalikele omavalitsustele läheb teede korrashoiuks mulluse 15 protsendi asemel kütuseaktsiisi laekumisest tänavu viis protsenti.
Langeb ka kaitsekulutuste osatähtsus riigieelarves – 1,75 protsendini SKPst.
Muudatused on kavas ka haiguspäevade hüvitamise süsteemis. „Ettepanek valitsuskabinetile on suurendada patsiendi omaosalust ühelt päevalt kolmele päevale ja anda tööandjale kohustus katta haigushüvitise maksmine viie päeva ulatuses,“ selgitas Ansip. Hüvituse määr jäi endiseks – 80% palgast. Kokkuhoidu loodetakse saavutada pea poole miljardi ulatuses.
Kohalikele omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu osakaalu langetatakse praeguselt 11,93%lt 11,1%ni. Selle kaudu loodetakse riigieelarve tasakaalu parandada enam kui 600 miljoni krooni võrra.
Eesti riigi osa põllumajandustoetustes, mis enne kärpekõnelusi ületasid poole miljardi piiri, vähendatakse samuti 100 miljoni krooni võrra.
Kuna eeldatavalt ootab ees ka tubaka- ning alkoholiaktsiisi laekumise vähenemine, nülitakse kultuurkapitali eelarvet 85 miljoni krooni võrra.
Eelarvetasakaalu nimel reorganiseeritakse 325 miljoni krooni eest Arengufondile üle antud ja kuluna arvesse läinud Telekomi aktsiatehing selliselt, et summa saaks võtta tagasi riigi tuludesse.
SKP vähenemisest tulenevalt tasutakse ka ELi eelarvesse 170 miljonit krooni vähem.
„Eesti Pank on koostamas riskistsenaariumi, mille järgi halval juhul on majanduslangus 8,9%. Lähtusime Eesti Panga soovitusest kärpida kulusid 6-9 miljardit krooni,“ ütles Ansip. Eelarve kulutusi kärpides ei võetud arvesse välisfinantseeringute osakaalu ja 10% vähendati 82 miljardi krooni pealt.