23. jaanuaril kehtima hakanud korra järgi
saavad saneerimisnõustajad ettevõtete elluputitamise eest küsida 200 tuhat
krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast,
elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.
Seejuures reguleerib saneerimisnõustaja sissetuleku alam- ja ülempiiri protsent nõuete kogusummast. Kehtivad järgmised protsendid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeerium võimaldas samas nii alam- kui ülemmäärast mööda minna. Nimelt sätestati, et saneerijale tohib ka vähem maksta, kui tasu alammäär ei vasta saneerimisnõustaja töö mahule ja keerukusele. Kohtul on lubatud rohkem maksta, kui saneerimisnõustajal tuleb teha palju ja keerulist tööd, võlausaldajaid on palju, nõustaja kulutab suurema osa ajast võlglase töötajatele, on täitnud oma ülesandeid tulemuslikult või muudel kohtu arvates põhjendatud juhtudel. Millistel, ei täpsustata.
Aastase järelevalve eest saab saneerimisnõustaja summa, mis vastab viiendikule kehtestatud tasumäärast.
Saneerimisnõustaja tasusid reguleerib justiitsminister Rein Langi 9. jaanuari määrus, mis kannab pealkirja "Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad." Sellega saab tutvuda
Riigiteatajast.
Saneerimisnõustajale maksab tasu ümberkujundamist vajav ettevõte.
Seotud lood
aripaev.ee küsitletud advokaadid
ütlesid, et juhtimiskonsultandi tööga sarnanev saneerimine on reeglina ka
kopsakat tasu väärt.
Q Vara teatas äsja börsile, et kohus
rahuldas eile nende taotluse saneerimismenetluse algatamise kohta.
Kohtule esitatud saneerimisavaldusest
selgub, et sildlaenuna võetud kõrgeintressilised laenud imesid Q Vara
rahast tühjaks.
Maksukonsultandina tuntust kogunud Ernst
Young Baltic ASi juhatuse liige Ranno Tingase sõnul pankrotihaldurid
ettevõtteid saneerima ei sobi, kuna on eelnevalt tegelenud ettevõtete
matmisega.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.