Valgevene rubla devalveerimine tõstis toidu hinda kuni 70%

Kui Valgevene kaupmehed võtsid tooted enne aastavahetust kohalikus valuutas arvele ja kehtestasid ka jaehinnad, nad hinda muuta ei tohiks, vahendas portaal raadios kõlanud intervjuud ettevõtjate liidu asejuhi Lilia Kovaliga.

Naise sõnul saab näiteks mandariinide hinda tõsta vaid siis, kui need osteti enne 31. detsembrit ja müügihinda devalveerimise eel paika ei pandud. Sel juhul tohib mandariinid vormistada 20% kallimaks kui need devalveerimisjärgse kursiga oleks.

Seadus konkreetseid sanktsioone aga ette ei näe ja turgudel on osade kaupade hind tõusnud kuni 70%. Enim kasvas tsitruseliste ja kala hind. Varasemast kallimad on ka õunad, banaanid, kuivatatud puuviljad, rõngikud, leiva-saiatooted ning õli.

Valgevene on samas kehtestanud sotsiaalselt oluliste kaupade nimekirja, kuhu kantud tooteile kehtivad riiklikud hinnapiirid. Nii reguleerib riik näiteks leiva, jahu, piima, suhkru, kartuli jt toiduainete hindu. Ülejäänud toidukaupade nagu näiteks mandariinide hinda riik otseselt ei piira, kuid kontrollib juurdehindlust. See tohib üldiselt ulatuda kuni 30%ni, ent paljude toidukaupade juurdehindluse piir on toodud madalamale.

Lidia Koval süüdistab hinnatõusus devalveerimist. Ettevõtjad peavad hindu tõstma, kuna nende kulud kaupade sisseostule, renditasudele ja paljudele teistele väljaminekutele on suurenenud. Importijad said kursimuutusest kopsakat kahjumit, lisaks keelati neil lepingujärgsed ettemaksud.