Sõerd: Euroopa Komisjoni prognoos on liiga optimistlik

Kuigi Sõerd möönis, et peab Euroopa Komisjoni prognoose ja Almunia väljaütlemisi autoriteetseteks, ei saa nendega päris nõustuda. „Prognoosi vaadates tundub see liiga optimistlik,“ ütles Sõerd, kelle sõnul on komisjoni varasemad prognoosid veelgi optimistlikumad olnud.

„See ongi põhiküsimus, isegi kui põhi tuleb siis, kui uus prognoos lubab, ei tähenda see, et kohe peaks uus tõus algama. Praegu küll ei julgeks ennustada, et põhja läbimisele järgneb kohe uus tõus,“ ütles Sõerd. Tema sõnul peaks uue tõusu tulemiseks olema juba praegu positiivseid uudiseid või signaale. Aga neid ju ei ole, lisas ta. „Mina ennustan küll, et see põhja läbimine võib kesta kauem, kui komisjon prognoosib,“ ütles Sõerd.

Kui kaua see kesta võiks, endine rahandusminister prognoosida ei tahaks, kuna praeguses volatiilses maailmamajanduses on üldse raske prognoose teha.

„Sama võib öelda tööpuuduse näitaja kohta. See võib tegelikult minna suuremaks, kui komisjon on välja pakkunud,“ rääkis Sõerd teisest tema jaoks liiga optimistlikust numbrist.

Siiski nentis ta, et tahaks loota, et Euroopa Komisjoni prognoos täitub.

Eestile prognoositud eelarve puudujäägist -3,2% SKPst rääkides ütles Sõerd, et selles ei kahtle vist isegi mitte valitsusringkond enam mitte, et eelarve puudujääk tuleb Maastrichti eelarve defitsiidi kriteeriumist kõrgelt üle. „Lisaks riigieelarvele tuleb vaadata ka muu valitsussektori defitsiiti,“ ütles Sõerd, kelle sõnul kohalike omavalitsuste defitsiit kujuneb mitte ainult ministeeriumi prognoositust suuremaks, aga ka ametlikust prognoosist tuntavalt suuremaks.

Tema sõnul ei tasu praeguses olukorras oodata märtsis avaldatavat prognoosi, nagu see tavapäraselt on kombeks, vaid on vaja kohe korrigeerima hakata. „Viimane aeg on käes või isegi möödumas juba,“ ütles Sõerd.

Eelarve kohta ütles endine rahandusminister, et üle tuleb vaadata terve 2009. aasta eelarvekava tervikuna. „Eelarve on koostatud valedel alustel ja valedel eeldustel, rääkimata sellest, et seal mingeid prioriteete on võimalik välja tuua. Terve eelarvekava vajab täielikku ümbertegemist. Ühe valdkonna väljatoomine ei päästa,“ selgitas Sõerd.