Euroopa Keskpank kärpis intressi

Kärpis hoolimata vastumeelsusest, mida mitmed kõrged Euroopa Keskpanga ametnikud uute intressikärbete vastu on ilmutanud.

Läinud kuul ei andnud panga juht Jean-Claude Trichet panga tänase intressiotsuse osas ühtegi vihjet. Vahepeal on aga olukord euroala majanduses kiiresti halvenenud – globaalne finantskriis vähendab eksporti ja sisetarbimist ning suurendab regiooni riikide võlakoormat ja eelarvedefitsiiti.

Deutsche Bank’i Euroopa regiooni ökonomist Thomas Mayer usub, et märtsis on oodata järgmist niisama suurt intressikärbet. Euroopa Keskpank „ei saa siia pidama jääda ja ma usun, et märtsis kärbivad nad veel 50 punkti võrra,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. „Põhi on pigem kuskil 0,75% kui 2% juures,“ lisas ta.

Euroopa statistikaamet teatas täna, et detsembris aeglustus inflatsioon euroala kahe aasta madalaimale tasemele 1,6%le novembri 2,1 protsendilt. See on madalaim näit 2006. a oktoobrist, mis annab keskpangale manööverdamisruumi intresside kärpimiseks. Euroopa Keskpanga peaülesanne on hinnastabiilsuse tagamine, mis tähendab inflatsiooni ca 2% piiril.

Euroopa Keskpanga prognoosi järgi on inflatsioon tänavu euroalal 1,4% ning SKP kahaneb euro käibeletulekust 1999. a tänavu esimest korda. Hinnanguline langus on 0,5%. Hinnatõusu asemel on pelgama hakatud deflatsiooni, ehk laastavat langevate hindade nõiaringi. Royal Bank of Scotlandi ökonomisti Jacques Cailloux hinnangul on keskpanga majandusprognoos liiga optimistlik ja tegelik langus võib kordades suurem tulla. Euroala suurima riigi Saksamaa SKP kahanes 2008. a neljandas kvartalis hinnanguliselt 2%, mis on enam kui 20 aasta suurim langus. Euroala usaldusindeksid on rekordmadalal.

Euroopa Keskpank on oktoobri algusest kärpinud intresse 4,25 protsendilt 2,5 protsendile, kuid olnud ettevaatlikum kui kolleegid USAs ja Suurbritannias. Briti keskpank kärpis jaanuari alguses intressid 1,5%le, mis on madalaim tase panga asutamisest 1694. aastal. USA keskpank langetas läinud kuul intressid vahemikku 0-0,25%. Jaapani ja Šveitsi intressid on samuti nullilähedased.

15. detsembril ütles Trichet, et enne uusi kärpeid tuleb varasematele kärbetele anda aega mõjuda. Trichet ütles, et ei taha sattuda liiga madalate intresside lõksu.

Euroala riikidele, kelle maksejõus on turud ja reitinguagentuurid kahtlema löönud, on euroala baasintresside langetamisest vähem kasu. Itaalia, Kreeka, Hispaania ja Iirimaa valitsuse võlakirjadelt nõuavad investorid Saksamaaga võrreldes täna juba palju suuremat tootlust.