Suured pensionifondid kaotasid enim

Pole halba ilma heata. Nimelt tegi SEB konservatiivne, ainult võlakirjadesse investeeriv pensionifond mullu parima tulemuse, pakkudes pensionieelikuile tervelt 3,19 protsenti tootlust.

Võrdlusena teenis samas kategoorias varasid investeeriv Swedbanki fond aastaga üle üheksa protsendi miinust.

"Lõppenud 2008. aasta oli soodne fondidele, kus oli suurem arenenud riikide keskvalitsuste võlakirjade osa," selgitas SEB konservatiivse pensionifondi fondijuht Endriko Võrklaev. "Ning ebasoodne fondidele, kus olid suurema kaaluga ettevõtete ja arenevate turgude võlakirjad."

Teisisõnu olid Ida-Euroopa ja Venemaa need piirkonnad, millesse panustamine tõi mullu fondidele kopsaka miinuse.

SEB aktsiatesse investeeriv pensionifond pakkus omanikele 31,5-protsendist kaotust ehk tootlust miinusmärgiga. Swedbanki pensionäride aktsiafond K3 näitas natuke leebemat tagasiminekut. Samas on just nendes kahes fondis lõviosa tulevaste pensionäride varast (vastavalt 2,6 ja 3,8 miljardit krooni).

Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla ütles, et kaotuste põhjuseks oli globaalne majanduskriis. Samuti toonitas ta, et Swedbank on ettevõtete võlakirjad konservatiivselt ümber hinnanud.

Kui võrdlusse haarata ka kolmanda samba fondid, oleks suurpankade kaotus veelgi masendavam. Nii SEB kui ka Swedbanki kolmanda samba fond suutsid aastaga huugama panna ligi 52 protsenti osakuomanike varast.

Kolmas sammas andis omanikele mullu üldse kurbi tulemusi, kõige väiksema kaotusega piirdus Sampo vastav fond: miinus 20 protsenti.