Paet: Eestit gaasikriisi oht ei ähvarda

Samas näitab Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli välisministri hinnangul, et Euroopa Liit peaks veelgi enam keskenduma ühisele energia- ja julgeolekupoliitikale.

«Sellised kriisid ei saaks olla nii tõsised, kui oleks ka teisi varustuskanaleid, kust Euroopa Liidu riigid gaasi osta saaksid, ehk sõltuvus Gazpromist ei oleks nii üüratult suur,» rääkis Paet.

Kindlasti tuleks ELil mõelda Paeti sõnul ka sellele, kuidas asjaosalisi survestada nii, et näiteks praegusedki kõnelused Venemaa ja Ukraina vahel gaasi hinna üle ei oleks mitte poliitilised, vaid ennekõike majanduslikud. See ei ole välisministri hinnangul päris normaalne, kui gaasi hinna üle peavad kõnelusi riikide tippjuhid.

Seda, miks ELi eesistujamaa Tšehhi otsustas gaasitülisse mitte sekkuda, Paet üheselt kommenteerida ei osanud.

Vene gaasimonopol Gazprom suurendas gaasi Euroopale tarnimist Ukrainat vältides Valgevene ja Türgi kaudu, teatas telekanal NTV eile õhtul, kirjutas Postimees.

Gazpromi tootmisameti juht Boriss Posjagin teatas, et Jamali juhtmel suurenesid tarned 20 miljoni kuupmeetri võrra - 95 miljoni kuupmeetrini ööpäevas. Beltransgazi ja Blue Streami gaasijuhtmel suurenes tarnemaht kuue miljoni kuupmeetri võrra 40 miljoni kuupmeetrini ööpäevas.

Euroopa riikide gaasiga varustamise tagamiseks on kasutusele võetud ka maa-alustes hoidlates olevat gaasi.