- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõrg: keskpanga töötajad on mugava laenuga harjunud
Kuni 2002. aastani ei tohtinud Eesti Panga ega finantsinspektsiooni töötajad kommertspankadest laenu võtta, sellest ajast saadik saavad nad aga piiranguteta turult laenata. Samas jätkab keskpank siiski oma töötajatele soodsatel tingimustel laenamist: kodulaenu saab oma töötaja praegu 3,5 ja tarbimislaenu 8,5protsendise intressiga. Omavastutus on kodulaenu võttes alates 10 protsendist.
„See hüve on ajalooliselt jäänud, aga nõudlus on endiselt olemas. Lõpetamine on probleemne, kuna inimesed on harjunud, et saab,“ nentis Sõrg. „Kommertspangast laenamine oleks aeganõudev, samas kui keskpangas on töötaja kohta kõik andmed olemas ja laen arvatakse palgast igakuiselt maha,“ jätkas ta.
Praegune Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ei soovinud teemat kommenteerida, kuna on alles pool aastat keskpanga nõukogus, ja delegeeris küsimused pressiesindaja vahendusel oma kolleegidele edasi.
Endisel nõukogu esimehel Sõrgil oli hea meel, et Eesti Panga töötajad pole sunnitud võtma näiteks SMS-laene, vaid saavad vajadusel kiirlaenu võtta turvaliselt keskpangast.
Sõrg juhtis tähelepanu ka sellele, et sarnaseid hüvesid pakutakse töötajatele paljudes asutustes ning keskpank ei tööta otseselt maksumaksja raha eest, vaid majandab ennast ise. „Kui ongi natuke soodsam intress, siis keskpank loobub mingist osast kasumist personalipoliitika hüvanguks,“ sõnas ta.
Turu keskmisega võrreldes tunduvalt madalamate intresside kohta kostis Sõrg veel, et nii palju kui tema keskpanga juhtkonda tunneb, ei usu ta, et raha mõtlematult loobitakse. „Ma arvan, et intressid on optimaalsed,“ märkis ta.
Küsimusele, kas keskpangas ei tööta mitte liiga palju inimesi ja liialt suurte hüvedega, vastas endine nõukogu esimees Sõrg, et töötajate küsitlemisel on enamlevinud seisukoht, et tööd on Eesti Pangas palju ja palk väike. Keskpanga töötajate voolavuse protsent oli Sõrgi sõnul viimati 8 protsendi kandis. „Minnakse näiteks kommertspanka, kus on suurem palk,“ märkis ta. Eesti Pangas töötab 236 inimest, nende ametinimetused ja -kohustused pole samas avalikkusele nähtavad.
„Keskpank peabki rahapoliitika tõttu olema veidike läbipaistmatum. Teaduslikud uuringud on näidanud, et väga läbipaistva keskpanga rahapoliitika pole nii efektiivne,“ põhjendas Sõrg Eesti Panga üsna läbipaistmatut poliitikat.
Sõrg oli aastatel 1998-2008 Eesti Panga nõukogu esimees, praegu on ta Tartu Ülikooli Ettevõttemajanduse instituudi emeriitprofessor.
Endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg
Seotud lood
2007. aastal oli Eesti Panga nõukogu
liikmetele välja makstud tasu (põhitöötasu ja lisatasud) kokku 2,4
miljonit krooni ja Eesti Panga juhatuse liikmetele välja makstud tasu
(põhitöötasu ja lisatasud) kokku 6,1 miljonit krooni.
Tegemist ei ole soodustusega, laenude
tingimused on võrreldavad turu tingimustega, teatas oma
töötajatele kommertspankadega võrreldes siiski tunduvalt
soodsama intressiga laenu andva Eesti Panga pressiesindaja.
Äripäev uuris, millistel tingimustel saavad
Eesti suurematest kommertspankadest laenu oma töötajad, kuid pankadest laekusid
vaid väga napisõnalised vastused, et laenu antakse sarnaselt
turutingimustele.
Tallinna Ülikooli avaliku juhtimise lektor
Birgit Vallmüür kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel, et peab Eesti Panga
nõukogu otsust vähendada nõukogu esimehe ja liikmete hüvitisi kauaoodatud
sümboolseks sammuks Eesti avaliku sektori juhtfiguuride poolt.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele