Äripäeva 2008. aasta parim lugu: SEB prohmakas

Vaata videot SEB juhi vabandusest!

"Koidu sel aastal ilmunud artiklid on olnud mõjukad ning ta on toonud avalikkuse ette olulist infot, mida üritatakse varjata. Ta on juhtinud oma artiklitega tähelepanu mitmetele tõsistele probleemidele. Näiteks paljastas Koit Keskerakonna varjatud rahastamisskeemi; puudused ja huvide konflikti pürotehnikafirmade üle järelevalvet tegevas tehnilise järelevalve ametis; keskkonnaministri eriloa varjus käinud keelatud kalaäri; Narva linnajuhtide äri linnavaraga jne," ütles Äripäeva uuriva toimetuse juht Aivar Hundimägi.

Aasta parimaks looks valitud uudise "SEB raudkindel fondiinvesteering sai hoobi" puhul tõstis žürii esile artikli mõju. Äripäeva veebis aripaev.ee ja paberlehes ilmunud uudis käivitas ühiskonnas diskussiooni SEB Likviidsusfondi varade mahahindluse teemal. SEB hindas 200 miljoni krooni ulatuses alla võlakirjafondi varasid ning soovis kahju jätta esialgu klientide kanda. Pank lootis, et üldsõnaline pressiteade ei tekita meedias suurt pahameeletormi.

Äripäev juhtis ilmunud artiklis aga avalikkuse tähelepanu sellele, et SEB ise reklaamis oma klientidele Likviidsusfondi kui madala riskitasemega investeeringut ning seetõttu on panga poolt ebaaus lükata fondijuhtide kehva tööga saadud kahju klientide kraesse. Pank põhjendas varade allahindlust Islandi pankade probleemidega, kuid Äripäev paljastas, et tegelikult oli end konservatiivsena reklaaminud SEB Likviidsusfond investeerinud ka kodumaistesse rämpsvõlakirjadesse.

Teise koha preemia sai aasta parima loo valimisel Koit Brinkmann artiklite eest, mis paljastasid Keskerakonna varjatud rahastamise (Vaata esimest artiklit!Vaata teist artiklit!)

Koit tõmbas saladuseloori viimaste aastate ühel varjatumal teemal – kes ja kuidas toimub Keskerakonna rahastamine?Keskerakonna mõjukate poliitikute kontrolli all on sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital annab välja Keskerakonna maailmavaadet propageerivaid ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja. Keskerakondlased on aastaid kiivalt varjanud Jüri Vilmsi Sihtkapitali toetajaid ja selle asutusele rahaülekannete tegijaid ning seni polnud ka ajakirjanikel õnnestunud hankida dokumente, mis tõendaksid, et sihtasutuse kaudu käib Keskerakonna toetamine.Koit paljastas ühe Keskerakonna rahastamisskeemi. Ettevõtted kannavad Jüri Vilmsi Sihtkapitali arvele summa, mis kulub Kesknädala ja Vesti Dnja väljaandmise finantseerimiseks. Sisuliselt on tegemist erakonna toetamisega, aga kuna see toetus käib sihtasutuse kaudu, siis ei pea partei toetajaid kuskil deklareerima ja avalikustama. Sellise rahaülekande tegi Tallinna farmaatsiatehas ja Urmas Sõõrumaale kuulunud ESS Grupp.Pärast Äripäeva paljastust põhjendasid asjaosalised Jüri Vilmsi Sihtkapitalile rahaülekandeid reklaamiteenuse ostuga. Neid reklaame aga tegelikult ei ilmunud. Väideti, et ilmuvad kunagi tulevikus, sest reklaamimise vajadus kadus ettevõtetel ära. Samas raha nad ilmumata reklaamide eest ka tagasi ei küsinud.

Kolmanda koha preemia sai aasta parima loo valimisel Kadri Jakobson artikli eest „Näitlejad soojendavad end kulka kulul“

Kadri tõi avalikustas, kuidas näitlejad lasevad oma turismireisid maksta kinni maksumaksjal. Viimase paari aastaga sai kultuurkapitalist riiklik turismibüroo, sest hulk näitlejaid avastas mooduse kulka toetuste eest reisimas käia. Oli vaja ainult natukene loomingulist lähenemist, et kultuurkapitalist toetust saada. Näitlejad ise ja toetussummade jagajad põhjendasid eksootiliste maade külastamist näitlejate enesetäiendamisega.Kadri artikkel tõi välja puudujäägid kultuurkapitali rahade jagamisel ja tekitas nädalaid kestnud diskussiooni meedias. Lisaks reisirahadele diskuteeriti veel ka teiste toetuste üle. Tulemuseks oli see, et kultuurkapital loobus taoliste küsitavate reiside rahastamisest ning hakkas tegelema aruande võlglastega.