- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui 2010 taastume, on hea
Maailmamajandus on 2009. aastal sügavas languses. Kriisi tõsidust arvestades ei taastu finantsturud veel mõnda aega. Valitseb oht, et mitmete varade (aktsiad, võlakirjad, toorained, kinnisvara jt) hinnad langevad veelgi. Vastupidist saame loota alles siis, kui me näeme 2009. aasta lõpupoole tõelisi märke sellest, et maailmamajandus saab 2010. aastal taas jalad alla.
USAs on pikim ja sügavaim langus Teisest maailmasõjast alates - see algas 2007. aasta detsembris ning kestab vähemalt 2009. aasta detsembrini, SKP langeb kumulatiivselt üle 5 protsendi.
Teiste arenenud majanduste (eurotsoon, Suurbritannia, EL, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa) langus sai alguse 2008. aasta teises kvartalis, enne sügist finantskrahhi. Praeguseks on olukord vaid halvenenud.
Ka arenevad turud on raske maandumise alguses, kuna kasvu takistavad arenenud riikide probleemid, hinnalangus ja kapitali väljavool. Venemaa ja Brasiilia pole 2009. aastal enam majanduslangusest kaugel. Teistel arenevatel turgudel Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Euroopas ei lähe paremini. Mõned neist võivad teha läbi ulatusliku finantskriisi.
Enam kui tosin arenevat turgu seisab silmitsi tõsiste finantsraskustega - Euroopa riikidest kuuluvad siia ritta Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Valgevene ja Türgi. Enamikul neist õnnestub halvimat siiski vältida, kui nad õigeid poliitilisi samme astuvad ja kui rahvusvahelised finantsasutused neile piisavalt laenu annavad.
Nüüd, kus üleilmne majanduslangus on kindel, saab poliitikute peamiseks peavaluks inflatsiooni asemel deflatsioon. Kuna nõudlus langeb ja pakkumine on samas Hiina ja teiste arengumaade üleinvesteerimise tõttu kasvanud, pidurdub hinnatõus järsult. Tööpuudus kasvab, turud piiravad palkasid ja tööjõukulu.
Edasine toorainehindade langus - suvisest tipust on hinnad juba 30 protsenti kukkunud - tõukab deflatsiooni veelgi tagant.
Poliitikute ees seisavad järgmised mured: "stagdeflatsioon" (üheaegne majanduslik stagnatsioon ja deflatsioon), likviidsuslõks (ametlikud intressimäärad langevad nii nulli lähedale, et rahanduspoliitika kaotab oma mõju) ja laenude deflatsioon (laenude reaalväärtus kasvab, suurendades perede, ettevõtete, finantsasutuste ja valitsuste pankrotiohtu).
Traditsioonilise rahanduspoliitika tulemuslikkus väheneb ja vajalikuks muutuvad alternatiivsed poliitikameetmed, mis suurendavad likviidsust ja elavdavad laenude andmist (nt keskpangad ostavad mittelikviidseid varasid). Samuti muutuvad traditsioonilise eelarvepoliitika (valitsuskulud ja maksud) kõrval oluliseks sellised eelarvepoliitilised sammud, nagu abi raskustesse sattunud ettevõtteile.
Riigi roll suureneb oluliselt. Keskpankadest saavad nüüd esmased ja ainukesed laenuandjad. Valitsustest saavad peamised rahakulutajad, sest pered ja ettevõtted piiravad tarbimist ning investeeringuid. Nõudlust stimuleerib nüüd riik, mis tuleb appi erasektorile.
Nii tekkivate eelarvepuudujääkide pikaajalised mõjud on muidugi tõsised. Kui auke lapitakse raha juurde trükkimisega, siis järgneb deflatsioonile taas inflatsioon. Kui aga võetakse võlgu, siis võib mõni valitsus hiljem maksejõuetuks muutuda.
Sellest hoolimata tuleb valitsustel lühiajaliselt ajada ülimalt agressiivset rahandus- ja eelarvepoliitikat, et stagdeflatsioon 2009. aastast edasi ei kanduks.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele