• OMX Baltic−0,07%317,94
  • OMX Riga1,2%1 008,95
  • OMX Tallinn−0,09%2 252,23
  • OMX Vilnius0,53%1 494,35
  • S&P 500−0,79%7 490,67
  • DOW 30−0,52%52 118,01
  • Nasdaq −1,32%24 919,15
  • FTSE 100−0,29%10 751,59
  • Nikkei 2252,87%60 459,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,82
  • OMX Baltic−0,07%317,94
  • OMX Riga1,2%1 008,95
  • OMX Tallinn−0,09%2 252,23
  • OMX Vilnius0,53%1 494,35
  • S&P 500−0,79%7 490,67
  • DOW 30−0,52%52 118,01
  • Nasdaq −1,32%24 919,15
  • FTSE 100−0,29%10 751,59
  • Nikkei 2252,87%60 459,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,82
Rahandusministeeriumi teatel laekus riigieelarvesse novembri lõpuks 77,9 miljardit krooni, mis moodustab 86,4% riigieelarvesse ja lisaeelarvesse plaanitust.
Novembris laekus sellest 7 miljardit krooni. Üheteistkümne kuu 77,9 miljardi krooni suurusest kogulaekumisest moodustavad maksutulud 64,7 miljardit ja mittemaksulised tulud 13,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta esimese 11 kuu laekumisega kasvasid riigieelarve tulud 5,1 protsenti.
Maksutulusid laekus novembris 6 miljardit krooni. Kokku on maksutulusid laekunud üheteistkümne kuu jooksul 64,7 miljardit krooni, mis moodustab 88 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta üheteist kuuga on maksutulud kasvanud 6 protsendi võrra.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus novembris 463,7 miljonit krooni. Esimese üheteistkümne kuuga on kokku laekunud 3,8 miljardit krooni, mis moodustab 80,3 protsenti riigieelarves ja lisaeelarves planeeritust.
Muude tulude laekumine moodustas üheteistkümne kuuga 1,3 miljardit krooni, millest 636,6 miljonit krooni laekus saastetasudelt ja 362,7 miljonit krooni trahvidelt. Muid tulusid kokku on laekunud 112 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
82,5% oodatavast rahast on juba sirge
Eelarve kulusid on novembri lõpu seisuga tehtud 78,6 miljardit krooni, mis moodustab 82,5 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Novembri lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 764,1 miljoni krooni võrra. See ei ole aga võrdsustatav eelarve puudujäägiga, kuna arvestuses on sees ka 2007. aastast üle kantud kulude teostamine.
Kululiikidest suurima osakaaluga olid esimese üheteistkümne kuu jooksul mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised kokku 57,8 miljardi krooni ulatuses. Võrreldes eelmise aastaga on sama perioodi jooksul need kulud kasvanud 20,1 protsendi ulatuses, mis tuleneb peamiselt pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksete kasvust. Samuti on suurenenud EL toetuste kasutamine. Tegevuskuludeks ehk personali- ja majandamiskuludeks on novembri lõpu seisuga suunatud 15,9 miljardit krooni.
Välistoetuste arvelt on välja makstud 3,7 miljardit krooni ehk 41,7 protsenti planeeritust. Tavapäraselt on oodata enam väljamakseid EL toetuste arvelt detsembrikuus.

Seotud lood

Uudised
  • 26.12.08, 13:02
Kuidas meie küla mehed eelarvet tegid
Aasta tagasi teatas valitsus uhkusega, et selle aasta riigieelarve teeb rahandusajalugu sinna planeeritud kõigi aegade suurima ülejäägiga, mis elab üle kõik vapustused.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Pea kolm aastat Puumarketis töötanud Margus Amor sai ettevõtte uueks tegevjuhiks.
Uudised
  • 09.11.26, 16:05
Puumarket vahetas tegevjuhti
Märgistamata poliitreklaam levib teiste seas Selveri pindadel ja sisekanalites.
Uudised
  • 08.11.26, 16:37
Kaupmehed võitlevad käibemaksu vastu märgistamata poliitreklaamiga
Võrreldes 2025. aasta oktoobriga mõjutasid transpordiga seotud hindu enim bensiini 38,2% ja diislikütuse 59,7% kallinemine.
Uudised
  • 06.11.26, 08:44
Hinnad tegid oktoobris tõusu
Ökonomist: vaid kahe kuuga jõudis hinnatõus 1,5% juurest 4,2%ni
Suurim töötleva tööstuse tegevusala ehk puidutöötlemine kasvas 3,4%.
Uudised
  • 05.11.26, 08:29
Tööstustoodang kasvas kolmandat kuud järjest
Ökonomist: töötlev tööstus kiratseb
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.4%
13.7%
9.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele