- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,79%7 490,67
- DOW 30−0,52%52 118,01
- Nasdaq −1,32%24 919,15
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,82
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,79%7 490,67
- DOW 30−0,52%52 118,01
- Nasdaq −1,32%24 919,15
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mustkunst Tallinna eelarvega
Samal ajal, kui suur hulk Eesti linnu ja
valdu arvestab järgmistel aastatel väiksema tulu ja eelarvega, teeb Edgar
Savisaar Tallinnas mustkunsti - hoolimata majanduslangusest näitab eelarve
kasvu.
"Tallinn hoolib alati!"-nimeline eelarve läbib linnavolikogu kohustuslikud lugemisvoorud turbomeetodil - täna on paari tunni sees lausa kaks lugemist. Plaanitud 8 miljardi krooni suurune eelarve on tänavusest 3,1 protsenti suurem. Tulude pool aga suureneb idee järgi võrreldes tänavusega lausa 5 protsenti.
Tõsi, Savisaar ei armasta Tallinna võrrelda teiste Eesti linnadega, vaid hoopis riigiga. Igal juhul on Savisaare juhitud linnavalitsus eelarve osas selgelt optimistlikum paljudest teistest linna- ja vallajuhtidest, kes järgmiseks aastaks eelarvekasvu ei julge prognoosida.
"Me oleme ka järgmise aasta eelarve koostamisel eelarvepoliitika jätkusuutlikkust silmas pidades jätkanud alalhoidlikku liini. Me ei ole mööda vaadanud ega eiranud tõsiasja, et üldine majanduskeskkond on järsult halvenenud," teatas Savisaar vastuseks küsimusele, et kas Tallinna eelarvekasv on vaid illusioon paberil.
Linna heaks töötavate inimeste arv ei lange
Millele siis linnajuht loodab? Tallinna linnakassat peaksid järgmisel aastal aitama täita 189 000-190 000 maksumaksjat ehk 1,3 protsenti vähem inimesi kui sel aastal.
Samal ajal prognoosib isegi optimistlik rahandusministeerium järgmise aasta töötuse kasvuks 3,3 protsendipunkti ning kahe aasta jooksul oodatakse Eestis tööga hõivatud inimeste vähenemist ligi 28 000 võrra.
Savisaare sõnul arvestab linnavalitsus eelarveid koostades pigem Eesti Panga prognoose ja kindlasti väheneb tööhõive mõningal määral ka Tallinnas, kuid vähem kui Eestis keskmiselt. "Tallinnas on veel täitmata töökohti ning seetõttu ka võimalus tööd leida," ütles Savisaar. "Tallinna eelarve kontekstis on oluline maksumaksjate arvu muutus ja keskmise palga suurus, mitte üldine töötuse määr."
Linnavalitsuse lootuse järgi tõusevad järgmisel aastal palgad Tallinnas 5 protsenti, mis on samuti optimistlikum rahandusministeeriumi 4,1protsendisest ootusest kogu Eesti kohta.
Tallinn kavatseb kinnisvara müügi kahekordistada
Vana nipp igasuguste eelarvete paisutamiseks on võimalike varamüügitulude sisse kirjutamine. Seda Tallinn ka teeb - järgmisel aastal on plaanis linnavara müüa tervelt 230 miljoni krooni eest ning teenida selle pealt kasumit 180 miljonit krooni. Tulu kinnisvaramüügist kasvab Keskerakonna lootuste järgi tuleval aastal tänavusega võrreldes koguni 2,2 korda. Mis siis, et sel aastal jäid loodetud kinnisvaramüügi miljonid teenimata, et mitte öelda - kinnisvaramüük kukkus läbi.
Kui muidu sarjab Savisaar riigi valitsemist igal võimalikul juhul, siis kinnisvaramüügi planeerimises järgib rivaali Andrus Ansipi eeskuju: "Paljuski lähtusime ka riigi kavatsustest vara müügi suurendamisel. Te olete nende käest kindlasti küsinud, miks nad otsustasid aastatel 2008 ja 2009 vara müüki oluliselt kasvatada. Meie püüame ikka järgida riigi eeskuju," sõnas Tallinna meer.
Hetkel kuum
Kui suvel räägiti, et Tallinna linnavalitsus kavatseb laenata miljard krooni, siis tegelikult on plaanis järgmisel aastal laenata 600 miljonit krooni. See summa viib pealinna laenukoormuse tasemele, mille kohta rahandusministeerium teeb juba hoiatava märke - 55,7 protsendini aasta eelarvest.
Varem on vastav näitaja kõikunud rahandusministeeriumi andmeil 30-40 protsendi vahel.
Valimiseelne aeg toob raha teedeparandusse
Üldise eelarvekiitluse juures on jäänud aga tähelepanuta fakt, et kuigi Tallinna eelarve järgmisel aastal kasvab, siis investeeringud hoopis vähenevad. Tõsi, vähenemine pole küll suur, kuid siiski tähelepanuväärne valimiseelsel ajal.
Eks ta on selline säästuvalimiseelarve," sõnas Tallinna volikogu Reformierakonna juht Remo Holsmer. Ta viitas sellele, et valimiseelsele ajale tüüpiliselt panustab linnavalitsus rohkem teede remontimisele ja propagandale.
Holsmeri sõnul on positiivne, et tulemas pole maksutõuse, kuid samas vähenevad investeeringud ja linn võtab suure laenu, mis paistab minema kulude katteks. "Linnavaramüük on ka kahtlane asi, midagi müüa on praegu ikka väga keeruline," lisas ta.
Möödunud laupäeval arutas Keskerakonna ladvik Tallinna eelarvega seotud küsimusi ning kuuldavasti oldi üsna murelikud.
Savisaar: olen pigem mures riigi eelarve pärast
Olukord siis polegi nii roosiline, kui näidata tahetakse? "Keskerakonna juhtkond on viimastel päevadel arutanud nii Eesti riigi kui ka Tallinna linna järgmise aasta eelarvet. Pean tunnistama, et esimese suhtes oleme olnud märksa murelikumad. Seis ei ole kindlasti roosiline," vastas Savisaar.
Seotud lood
Reformierakondlasest riigikogulane Taavi
Rõivas hoiatab enda ajaveebis, et linnapea Edgar Savisaare mesijutust hoolimata
liigub linn tervenisti 20%-lise eelarvedefitsiidi suunas.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldab
intervjuus Äripäevale, et Tallinna linna 2009. aasta eelarve on võrreldes
riigiga märksa konservatiivsem.
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna
Linnavolikogu fraktsioon peab Tallinna järgmise aasta linnaeelarve eelnõu
ülepaisutatuks ja ebarealistlikuks.
Moody'se hinnangul satuvad kohalikud
omavalitsused globaalse majanduskriisi tulemusel raskustesse, kõrge riskiga
riikida hulgas on ära märgitud ka Eesti.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele