IMFi abipakett Lätile säilitab lati seotud kursi

Abipakett „säilitab Läti praeguse vahetuskursi pariteedi ja kauplemiskoridori“, teatas nädalavahetusel IMFi Läti missiooni juht Christoph Rosenberg, vahendas agentuur Bloomberg.

Läinud nädalal ütles Läti rahandusminister Atis Slakteris, et mõned IMFi ametnikud on abipaketi ühe tingimusena kaalunud lati devalveerimist, et majandus kiiremini kohaneks.

Agentuuri Fitch hinnangul vajab Läti oma majanduse stabiliseerimiseks vähemalt 5 miljardit eurot. Läti SKP võib tuleval aastal kahaneda 5% ning ilma radikaalsete eelarvekärbeteta võib eelarve defitsiit paisuda tulevala aastal 10%le SKPst, hoiatas Slakteris.

Abipakett „nõuab kokkulepet äärmiselt radikaalsete kohanemismeetmete üle, märkimisväärset välisabi ning ulatuslikku poliitilist konsensust Lätis,“ ütles Rosenberg. “Kõik osapooled pingutavad, et arutelud abipaketi üle kiiresti ühele poole saada,“ jätkas ta.

See on „hea uudis“, et IMF ei poolda devalveerimist, ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen. „See aitab turge veidi rahustada“.

Läti keskpank ütles läinud nädalal, et panga reservid on latti kaitstes kahe kuuga kahanenud ligi 30% 4,2 miljardile dollarile. Reedel teatas Läti keskpank, et tõstab mõnede üleöölaenude intressi 30%le (neile pankadele, mis võtavad üleöölaenu keskpangalt enam kui 10 päeva järjest).

Läti keskpanga reservide kahanemine ja intresside tõstmine kukutas reedel järsult Balti riikides tegutsevate Rootsi pankade aktsiaid. Suurim kukkuja oli SEB pank – aktsia kukkus reedel 20%.

„Turg on närviline ning tõlgendab intressi tõstmist kui märki sellest, et valuuta on surve all,“ kommenteeris Rootsi uudisteagentuurile Direkt sõltumatu pangandusanalüütik Mats Anderson. „Rootsi kogemus ütleb, et järsud intressitõusud võivad tähendada devalveerimist, kuid ei või unustada, et Balti majandused on Rootsi majandusest väga erinevad,“ jätkas ta. „Devalveerimise korral neis riikides kasvab uusemissiooni tõenäosus. Swedbankis see juba käib ning devalveerimine Balti riikides võib uusemissiooni kaasa tuua ka SEB-s,“ jätkas ta.

Läti SKP kahanes kolmandas kvartalis aasta arvestuses 4,2%, mis on kõige järsem langus 1994. aastast. Tööstustoodang kahanes oktoobris kuuendat kuud järjest, langust vedasid mööbli-, paberi- ja metsatööstus. Tööpuudus kasvas novembris 6,1%le, mis on enam kui pooleteise aasta kõrgeim näitaja.

Läti peaminister Ivars Godmanis ütles, et astub tagasi, kui Läti parlament tema makromajandusprogrammi ei kinnita.