Alicante – tulede linn Vahemere ääres

Läbi sajandite kasvas Alicante roll olulise sadamalinnana, kuid mitmed sõjad võtsid oma ning 18.-19. sajandil oli kunagi kuulus sadamalinn muutunud lihtsalt üheks paljudest erilise tähtsuseta Hispaania linnadest Vahemere rannikul.

Uus tõus algas 19. sajandi lõpus ning eriti suure hoo sai majandustegevus linnas sisse esimese maailmasõja ajal, milles Hispaania neutraalse riigina ei osalenud. Tulemuseks käisid paljud olulised kaubavood läbi Hispaania sadamate.

Vahepealsed aastad kindral Franco valitsemise all surusid linna majanduse taas maadligi, kuid 1960ndatel hakkas Alicante tänu turistide saabumisele taas kosuma. Eelkõige turistidele orienteeritud paigana on koos eeslinnadega 730 000 elanikuga Alicante tuntud ja populaarne ka praegu.

Ja neil on, millega Alicantes tegeleda. Esiteks on siin soe meri koos rohke päikesepaistega, vihmaseid päevi on aastas vaid 37. Teisalt on Alicantes kaunis vanalinn, uhke palmidest ümbritsetud rannapromenaad (mille n-ö põrandat katab 6,5 miljonit paarisentimeetrise küljepikkusega marmoritükki) ning otse loomulikult linna siluetis domineeriv Santa Barbara kindlus, mis asub 166 meetri kõrguse Benacantili mäe otsas.

Lossi pääsemiseks on kaks varianti. Lihtsama korral sõidate auto või turistibussiga lihtsalt lossiväravasse ja sealt siis jalgsi edasi. Keerukam ja tervisele ehk ka kasulikum võimalus on võtta sama marsruut ette jalgsi. Teekonna alguspunktiks sobib suurepäraselt Alicante rand, kuhu loss on selgelt näha. Et otse kaljuseina pidi kindlusse minemiseks peaks omama põhjalikku alpinismivarustust, seab nupukam turist esialgu sammud Alicante vanalinna poole.

Omaette vaatamisväärsus on seegi: kitsad tänavad ääristatud kõrgustesse ronivate veelgi kitsamate majadega. Tänavate ääres ridamisi kauplusi, buduaare, kohvikuid ja restorane, mis üksteise võidu kliente oma ustest sisse astuma peibutavad. Õnneks pole hispaanlasest kaupmehed nii agarad kui nende egiptlastest kolleegid, kes mööda jalutavaid turiste suisa varrukast poodi tirida üritavad, nii et jalutada ja põnevaid vaateid nautida saab segamatult.

Seejuures ei tasu silmast lasta oma teekonna sihtpunkti, Santa Barbara lossi. Mööda linnatänavaid järjest kõrgemale ronides leiadki ennast ühel hetkel massiivse linnamüüri jalamilt restorani La Ereta ukse juurest. Muide, seal armastavat söömas käia ka Hispaania kuninglik perekond.

Veel veidi ronimist nurgataguseid pidi ja juba leiabki rändur ennast linnamüürilt, ees kaljul troonimas uhke kiviloss, selja taga aga kaunis vaade Alicante linnale ja Vahemerele.