Advokaat: pankrotiga viivitamine on suur probleem

Õiguslikust seisukohast on põhjendamatu viivitamine pankrotiavalduse esitamisega tema sõnul taunitav ja karistatav. "Kui ühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus seaduse kohaselt viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse," ütles Agur. Mulle tundub, et see on hetkel märkimisväärne probleem, lisas ta.

Aguri sõnul on juhatuse liikmed pärast maksejõuetuse ilmnemist kohustatud solidaarselt hüvitama äriühingu tehtud maksed, mis polnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti võib viivitusega pankrotiavalduse esitamisel kaasneda otsene vastutus võlausaldaja ees. Tsiviilõiguslikule vastutusele võib kaasneda ka kriminaalõiguslik vastutus, mis väljendub rahalises karistuses või kuni üheaastases vangistuses, selgitas ta.

"Juhatuse liikmete viivitus pankrotiavalduse esitamisega kahjustab otseselt võlausaldajate huve kuivõrd võlgniku majandusliku seisu halvenedes väheneb tõenäoliselt ka tagasimakse summa," ütles advokaat.

Võlausaldajad saavad tema kinnitusel oma õiguslikku positsiooni parandada näiteks sellega, et kontrollivad aktiivsemalt oma võlgnike tausta ja maksevõimet, nõuavad korralikke tagatisi ning reageerivad makseraskustele varasemas staadiumis. "Praktikas eksivad paljud võlausaldajad nende põhimõtete vastu üpris tihti ja sellest tulenevalt ei saa oma nõudeid täies ulatuses rahuldatud, või jäävad päris tühjade kätega," rääkis Agur.

Kui ennetava tegevusega on juba hiljaks jäädud ja pooled ei jõua kokkuleppele ka võlgniku kohustuste restruktureerimises – näiteks võlasumma vähendamise ja tagasimakse ajatamise teel – jääb võlausaldaja ainukeseks võimaluseks pöörduda hagi või pankrotiavaldusega kohtusse, lisas Agur.