Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas e-riik sureb välja?
Ministeeriumid ja nende allasutused saavad
järgmisel aastal 117 miljonit krooni vähem oma IT-investeeringuteks, mistõttu
jäävad osad algselt plaanis olnud projektid tegemata.
Näiteks, kui sel aastal oli justiitsministeeriumile IT-investeeringuteks mõeldud 8,26 miljonit krooni, siis järgmisel on see summa vaid 1,5 miljonit ehk üle kaheksakümne protsendi vähem. Nii on 70 protsenti vähem raha ka riigikantseleil ning kõige suurema investeeringute eelarvega rahandusministeeriumil 25 protsenti.
„2009. aasta riigieelarves kasvab investeeringute rahastamine võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 7,2% võrra ehk investeeringuteks tervikuna ei ole järgmisel aastal vähem vahendeid. Piiratud ressursside tingimustes tuleb aga igal aastal teha valikuid ning seda ka investeeringute eelarve kogumahu siseselt (palju IT-investeeringutesse, palju hoonetesse, palju teedeehitusse jne). Kõiki ideid pole ühelgi aastal olnud võimalik ellu viia,“ põhjendas rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar, miks vähem raha on.
Naise sõnul jäävad rahapuuduse tõttu uuendatama maksu- ja tolliamet olemasolevad süsteemid, statistikaameti sisemiste tööprotsesside automatiseerimisega seonduvad arendused ning rahandusministeeriumi rahavoogude riskide juhtimise süsteemi uuendused. Kokku on rahandusministeeriumil investeeringuteks vähem raha 26 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kunnar Kuke sõnul pole aga neil piisavalt raha, et teha planeeritud riist- ja tarkvara oste. Samas kinnitas Kukk, et kavas olevad suuremad projektid ära ei jää.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe spetsialist Hillar Aarelaid märkis aga, et tõenäoliselt antakse ka tema osakonnale vähem raha. „Kui peab valiku tegema, kas tagama turva- või ärifunktsionaalsuse, valitakse tõenäoliselt viimane,“ ütles Aarelaid, täpsustades, et kui on võimalus anda raha näiteks selleks, et pileteid oleks lihtsam müüa, jäetakse turvaküsimused tahaplaanile.
Loe pikemalt homsest Äripäevast!
Tabel. IT-alased investeeringud erinevates ametiasutustes sel ja järgmisel aastal
Eestis on kätte jõudnud aeg, mil poliitikud
on valmis taas hakkama otsuseid vastu võtma, sest muud ei jää enam üle, rääkis
Mart Laar Arengufondi IT-foorumil.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.