Kas e-riik sureb välja?

Näiteks, kui sel aastal oli justiitsministeeriumile IT-investeeringuteks mõeldud 8,26 miljonit krooni, siis järgmisel on see summa vaid 1,5 miljonit ehk üle kaheksakümne protsendi vähem. Nii on 70 protsenti vähem raha ka riigikantseleil ning kõige suurema investeeringute eelarvega rahandusministeeriumil 25 protsenti.

„2009. aasta riigieelarves kasvab investeeringute rahastamine võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 7,2% võrra ehk investeeringuteks tervikuna ei ole järgmisel aastal vähem vahendeid. Piiratud ressursside tingimustes tuleb aga igal aastal teha valikuid ning seda ka investeeringute eelarve kogumahu siseselt (palju IT-investeeringutesse, palju hoonetesse, palju teedeehitusse jne). Kõiki ideid pole ühelgi aastal olnud võimalik ellu viia,“ põhjendas rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar, miks vähem raha on.

Naise sõnul jäävad rahapuuduse tõttu uuendatama maksu- ja tolliamet olemasolevad süsteemid, statistikaameti sisemiste tööprotsesside automatiseerimisega seonduvad arendused ning rahandusministeeriumi rahavoogude riskide juhtimise süsteemi uuendused. Kokku on rahandusministeeriumil investeeringuteks vähem raha 26 miljonit krooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kunnar Kuke sõnul pole aga neil piisavalt raha, et teha planeeritud riist- ja tarkvara oste. Samas kinnitas Kukk, et kavas olevad suuremad projektid ära ei jää.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe spetsialist Hillar Aarelaid märkis aga, et tõenäoliselt antakse ka tema osakonnale vähem raha. „Kui peab valiku tegema, kas tagama turva- või ärifunktsionaalsuse, valitakse tõenäoliselt viimane,“ ütles Aarelaid, täpsustades, et kui on võimalus anda raha näiteks selleks, et pileteid oleks lihtsam müüa, jäetakse turvaküsimused tahaplaanile.

Loe pikemalt homsest Äripäevast!

Tabel. IT-alased investeeringud erinevates ametiasutustes sel ja järgmisel aastal