Eesti rahalist stabiilsust kontrolliva
finantsinspektsiooni teatel võttis nende nõukogu vastu otsuse langetada
järelevalvetasusid ja teeb rahandusministrile vastava ettepaneku.
Finantsinspektsiooni nõukogu kinnitas 14. novembril inspektsiooni 2009. aasta eelarve ja järgmise aasta järelevalvetasude määrad. Tuleva aasta eelarve maht on 71,6 miljonit krooni. Tulud moodustuvad turuosaliste, sealhulgas välisriigi finantsasutuste Eesti filiaalide poolt makstavatest järelevalvetasudest.
Pankade, pensionifonde, investeerimis- ning riskikapitalifonde valitsevate fondivalitsejate ja kindlustusmaaklerite järelevalvetasud langevad juhul, kui rahandusminister finantsinspektsiooni nõukogu otsuse heaks kiidab.
Inspektsiooni ettepanekul tuleks krediidiasutustel 2009. aastal maksta järelevalve eest 0,01% neile kuuluvast varast, kahjukindlustajail 0,08% kindlustusvõtjate brutomaksetest, elukindlustajail 0,02% kindlustusmaksete kogusummast; kindlustusmaakleritel 0,7% maaklertasudest, investeerimisühinguil 0,15% varast, rahaturufondide valitsejail 0,01%, pensionifondide valitsejail 0,005% ja investeerimis- ning riskikapitalifondide valitsejail 0,01% varast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Majanduslangus on õnn, sest iga kitsikusega
kaasneb võimalus. Reaalset jõukust toodetakse langusperioodil, mitte kasvu ajal.
Esialgsel hinnangul vähenes Eesti
sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta III kvartalis eelmise aasta sama
kvartaliga võrreldes 3,3%, teatas Statistikaamet.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.