Parexi suuromanik: probleemid teravnesid Rootsi pangatugedest

"Tõsised probleemid algasid siis, kui Rootsi valitsus ja keskpank teatasid kavatsusest toetada oma panku ja nende tütarettevõtteid Lätis. Võite endale ette kujutada - kui hoiate oma raha meie juures ja on selge, et kõik muretsevad, rootslased aga teatavad Swedbanki ja SEB toetamisest, aga siin – ei midagi …. Siis algas hoiuste väljavõtmine,“ ütles Krassovitski.

Krassovitski sõnul võeti pangast lühikese ajaga välja ligi 100 miljonit latti (2,4 mld kr). Peamiselt võtsid oma raha välja kohalikud väikehoiustajad.

Krassovitski, kellele koos panga teise suuromaniku Valeri Karginiga kuulus kahasse 85% Parexi aktsiapakist, loodab riigistatud aktsiad tulevikus tagasi osta.

"Kui maailm kriisist välja tuleb, loodame kasutada oma eelisõigust aktsiate tagasiostuks. Meil on õigus seda teha aasta pärast. Niipalju kui ma aru saan, lubab riik meil ka panka edasi jääda. Mõistan, et see on vajalik ja tunnistame ka ise oma vastutust. Peale panga meil muud polegi,“ ütles Krassovitski.

Krassovitski sõnul on Parexis nii tema kui Kargini isiklik vara, mida nad välja ei võtnud. Dividende on mehed Krassovitski sõnul võtnud kahel korral, kolm ja viis miljonit latti. „Selle, mis saime kindlustusfirma müügist, paigutasime samuti allutatud laenuna bilanssi,“ ütles ta.

Valeri Kargin ütles intervjuus Panoramale, et viimasel viiel aastal on suuromanikud Parexisse paigutanud 150 miljonit latti.

Kokkuleppel riigiga peavad Kargin ja Krassovitski oma vara pantima, mis Kargini sõnul näitab tema aktiivsust kodanikuna ja kindlat veendumust, et pank tulevikus edukalt jätkab.

Laupäeval 51% Parexi aktsiapakist omandanud Läti riik maksis kahele suuromanikule kummalegi sümboolse ühe lati.