Venelased panevad riigireeturid trellide taha 12–20 aastaks. Eluaegset vangistust ega surmanuhtlust sealne kriminaalkoodeks riigireetmise eest määrata ei võimalda.
Massirahutustele kihutamine võib seejuures toimuda mis tahes viisil: trükiste levitamisega, suusõnaliselt, helikandjal, avalikul üritusel, veebis vms. Ohtlik pole mitte üksnes suurte rahvahulkade avalik üleskihutamine, vaid ka salajane, kuid süstemaatiline ja kaalutletud kihutustöö, selgitab justiitsministeerium seaduse seletuskirjas.
Rüüstamisele, lõhkumisele, süütamisele või muule sellisele õhutamise eest saadab Eesti riik tulevikus kolmeks kuni kaheksaks aastaks trellide taha.
Tähelepanuväärne on, et riigireetmise ja massirahutuse organiseerimise eest saab inimesi süüdi mõista ka siis, kui riik mingit tegelikku kahju ei saanud.
Millal seadusemuudatused jõustuvad, pole kooskõlastusele saadetud dokumentides märgitud. Küll on öeldus, et Eesti riigile peaksid ustavad olema nii Eesti kodanikud kui ka välismaalased ja kodakondsuseta inimesed.
Riigireetmine on tegevus, mis kutsub üles Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.