- OMX Baltic0,18%317,8
- OMX Riga1,7%1 008,58
- OMX Tallinn0,35%2 249,35
- OMX Vilnius−0,08%1 489,47
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,24%10 808,86
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,93
- OMX Baltic0,18%317,8
- OMX Riga1,7%1 008,58
- OMX Tallinn0,35%2 249,35
- OMX Vilnius−0,08%1 489,47
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,24%10 808,86
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kivinurm-Priisalm: tuleb vaadata ette, mitte taha
Küsimustele vastab Avaroni juhtivpartner ning fondijuht, Eesti uue majanduse töörühma liige Kristel Kivinurm-Priisalm.
Kui Eesti oleks tiik, siis oleks see vist üsna kinnikasvanud, sest kalamehed on sinna väetist kõvasti sisse loopinud ja tiigi isepuhastusvõime rikkunud?
Eesti riik on praegu laisa looma staatuses, kelle elanikud on üle toidetud odava laenuraha ja näilise eduga, mille on loonud kiire kasv kinnisvarasektoris ja sisetarbimises.
Järgmise 6-24 kuu jooksul pannakse Eesti edulugu tõeliselt proovile, sest laenukraanid on kinni keeratud ja nõudlus meie põhilistel eksporditurgudel kahanemas.
Mulle meeldib Eestit analüüsida kui aktsiaseltsi, kus eksport on firma käive ning riigieelarve firma kulud. Aktsiaselts Eesti Vabariik tõi 90ndatel turule olulised reformid, mis aitasid kasvatada investeeringuid ning tõsta ekspordikäivet. Kui aga võrdleme ajavahemikus 2000 kuni 2007 aktsiaseltsi käibekasvu ning kulude kasvu, siis näeme, et sel perioodil kasvasid kulud 1,7 korda rohkem kui ekspordikäive.
Selleks, et aktsiaselts Eesti Vabariik uuesti oleks jätkusuutlik, tuleb midagi radikaalselt muuta. Kas käivet oluliselt kasvatada või kulusid koomale tõmmata, et taas kasumisse jõuda.
Kas Eestis on tegemist juhtimiskriisiga, kuna puudub strateegiline eesmärk ja taktika, kuidas seda ellu viia?
Me juhime autot tahavaatepeeglist. Praegune mitte midagi tegemine ja otsustega viivitamine võib olla Eestile saatuslik ning meie majandus võib nii nagu Portugalis või Jaapanis jõuda pikemasse negatiivse või madala kasvuga perioodi. Tavainimese jaoks tähendab see, et järgmise aasta-kahe jooksul jääb tööta 40-50 000 inimest.
11 000 töökätt jääb aastas Eestis vähemaks. Minu jaoks on see hirmutav number.
Rahvastik vananeb terves Euroopas. Eesti-suguse riigi jaoks on sellise kiirusega tööealiste inimeste arvu vähenemine kahtlemata hirmutav: kes maksab minu pensioni 30-40 aasta pärast? Selge on see, et kümne aasta pärast on meil võõrtööjõu hulk kasvanud. Riigijuhid peaksid juba praegu esitama endale küsimuse, kes on need võõramaalased.
Eesti jaoks oleks kõige mõttekam lubada lihtsustatult Eestisse elama ja töötama kõrge lisaväärtusega töötajaid, kellega meil on sarnane kultuuritaust ning kes suudavad Eestis teenuseid tarbida.
Hetkel kuum
Et sellised inimesed siia tuleksid, peab neil ja ettevõtjatel selleks olema mõjuv põhjus. Üks neist võiks olla soodne maksukeskkond, kus näiteks üle 250 000 krooni aastas teenivate välisresidentide palkadelt ei peaks maksma sotsiaalmaksu, aga nad ei saaks ka nn tasuta tervishoiuteenust. Pädevate spetsialistide Eestisse toomine tõstaks oluliselt meie enda spetsialistide kompetentsust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Mida saaks teha, et eksport kasvama hakkaks?
Paljud ettevõtjad ei tea näiteks, et Eesti riigi tööjõumaksude koormus on sarnane Skandinaavia ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide omaga.
Kuna teised riigid kasutavad palju erisusi maksuseadustes, on Eesti tööjõumahukate ettevõtete konkurentsivõime kokkuvõttes Euroopas väga madal. Teabeärides moodustab tööjõukulu pea poole kuludest ja kõrgemad maksud annavad konkurentsivõimes kohe tunda.
Eesti peaks otsustama, kas tulevikus on oluline soodustada investeeringuid betooni või ajudesse. Üks võimalus konkurentsivõimet tõsta, on luua sotsiaalmaksule ülempiir nii nagu on paljudes ELi riikides. Näiteks 250 000kroonisest aastapalgast alates võiks oluliselt vähendada sotsiaalmaksu. Näiteks Avaroni kulu noorte analüütikute palkamisel on Poolas oluliselt madalam kui Eestis, sest Poolas noorte pädevate töötajate palkamisel ei maksa firma sotsiaalmaksu.
Töölepinguseadus on Eestis üks regiooni kõige paindumatum. Uue töölepinguseaduse peaks kiiresti vastu võtma ning selgitama ettevõtetele, kas see hakkab kehtima juba 2009. aasta algusest.
Kolmas oluline punkt on investeeringud. Üks radikaalsemaid muudatusi, mida Eesti saaks ära teha, oleks residendist eraisikute väärtpaberitulude ja investeeringute 0% tulumaksu kehtestamine, mis võiks Eestisse meelitada elama eelkõige Skandinaavia rikkaid noorpensionäre, kes on maha müünud oma ettevõtte ning elavad väärtpaberituludest.
Samuti võiks Eestist saada uute äride alustamise riik. Skandinaavia ning Lääne-Euroopa teenusepõhiste äride loojad võiksid oma ideed Eestis ellu viia, kui firma hilisemal müümisel ei oleks neil vaja maksta tulumaksu. Mõelge, missuguse efekti võiks see tuua Eesti kinnisvarahindadele ja teenustele, mida meie uued residendid siin tarbiksid, ning uutele töökohtadele, mis loodaks.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele