Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalm: eelarve defitsiit ei tohi saada komistuskiviks
Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmi
sõnul peab valitsus euroga liitumise nimel eelarve defitsiidiga väga tõsiselt
tegelema.
„Ma pean oluliseks, et valitsusel oleks väga konkreetne kava, kuidas eurole üle minna ning selleks tuleb täita kõik kriteeriumid. Kui üheks kriteeriumiks on eelarve defitsiit, siis tuleb sellega väga tõsiselt tegeleda. Kui me sellega hakkama ei saa, lükkub euro jälle edasi,“ ütles Kalm, kelle sõnul on väga kriitiline, kui me ka seekord eurorongist maha jääme.
Seetõttu tuleks valitsusel teha tõsine tegevusplaan, kuna euroga liitumine on riigi majanduse ja usalduse seisukohalt väga ühene prioriteet. „Me oleme näinud, et eurotsooni riigid on praeguses finantskriisis käitunud väga kiirelt ja otsustavalt, mis näitab, kui vajalik on meiesugusele väiksele riigile eurotsooni kuulumine. See on usaldusväärsuse küsimus kõikidele meie riigi äridele ning riigi finantssüsteemile tervikuna,“ rõhutas Kalm.
Suurärimees Rein Kilk ei ole rahul
valitsuse „jumal andis, jumal võttis“- tüüpi tõmblustega eelarveteemadel, mis
toob meile oodatud euro ja heaoluühiskonna asemel eelarvedefitsiidi ning untsus
riigi.
Skanska EMV juhatuse esimehe ja juhi Olle
Hormi sõnul tähendab euroga liitumine riigi ja ettevõtete jaoks usaldust ja
stabiilsust, mille puhul ei tohi jääda ootama soodsate asjaolude
kokkulangemist.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.