Suurim osa koondamishüvitisi läks puidu- ja mööblitööstusesse

Selle aasta septembris maksis Eesti Töötukassa kolme erineva hüvitiseliigi raames hüvitisi kokku 38,4 miljonit krooni (koos sotsiaalmaksuga 46,4 miljonit krooni).

Suurima osa väljamakstud hüvitistest moodustas töötuskindlustushüvitis (23,3 miljonit krooni), mida makstakse töötutele kaotatud sissetuleku osaliseks kompenseerimiseks tööotsingute ajal, teatas töötukassa. Sellele järgnes maksejõuetuse hüvitis (11,2 miljonit krooni), mille puhul hüvitatakse töötajate saamata jäänud tasusid tööandja maksejõuetuks osutumise korral ning kollektiivse koondamise hüvitis (3,9 miljonit krooni), mida makstakse töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise korral.

Töötuskindlustushüvitise taotlusi rahuldas töötukassa 1218, mis tähendab, et hüvitisesaajate arv püsib jätkuvalt kõrge. Keskmiselt hakkasid uued hüvitisesaajad saama oma esimesel sajal töötusepäeval 4917 krooni kuus.

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati septembris 461 inimesele, mis on lähedane eelneva kaheksa kuu keskmisele tasemele. Kollektiivselt koondatute keskmine hüvitis oli septembris 13 776 krooni. Suurim arv hüvitisesaajatest oli hõivatud puidu- ja mööblitööstuses. Suurim hüvitise summa määrati seoses Kreenholmi Valduse ASi koondamistega.

Tööandja maksejõuetuse ehk pankrotihüvitist määras töötukassa septembris 318 inimesele, mis on tunduvalt üle eelneva kaheksa kuu keskmise taseme. Keskmise hüvitise suuruseks kujunes 30 037 krooni. Suurimale arvule inimestele määras töötukassa septembris pankrotihüvitist saematerjali tootmisega tegelenud Harjumaa ettevõtte OÜ Cranbrook pankroti tõttu. Selle pankrotijuhtumi raames määrati hüvitist 138 inimesele kogusummas 3,9 miljonit krooni, see on ühtlasi ka selle aasta suurim pankrotihüvitise maksmise juhtum. Suurim arv ehk kaks kolmandikku septembri maksejõuetuse hüvitise saajatest olid hõivatud puidu- ja mööblitööstuses.