ÄP juhtkiri: nõrgim lüli Eesti pangandusturul

BIGi kliendid on ka majanduslanguse osas haavatumad, võrreldes suurte pankade klientidega, sest nad olid tavapärastele jaepankadele liiga riskantsed.

Võib väita, et BIGi ei saa võrrelda teiste pankadega, sest nende laenuportfell ongi riskantsem ja seetõttu on suurem probleemsete laenude hulk. Kuna tarbimislaenude intress on kõrge, siis tähendab see, et BIG teenib tagasimaksmata laenude pealt korraliku tulu. Kolmas argument BIGi kaitseks on seotud sellega, et tegemist on pangaga, mille tegevust jälgib finantsinspektsioon.

BIGi juht Targo Raus väidab, et inimeste makseraskused on enamasti ajutised. Seetõttu pole õige viivislaenude suurest mahust teha automaatselt järeldust, et need laenud tuleb kõik korstnasse kirjutada. Osa laekub tagasi, aga vahepeal teenib pank kopsaka intressitulu.

Tuleb arvestada, et BIGi võlausaldajatel on käendajad ning kui laenuvõtjal tekib probleeme, siis suunab BIG oma pilgu käendaja rahakoti või vara suunas.

Need vastuargumendid on kõik küll õiged, aga võivad majandussurutise ajal pakkuda nõrka lohutust, sest kui halbade laenude maht jätkuvalt kasvab ja laenuraha kättesaamine muutub keerulisemaks, siis võivad BIGil tekkida likviidsusprobleemid ning tal on raske enda kohustusi katta.

Kogu loo juures on aga ka üks positiivne moment. Nimelt lubab valitsus hakata tagama Eesti pankades olevaid hoiuseid 780 000 krooni ulatuses. Seega võivad hoiustajad rahalikuks jääda, BIGi pandud rahast nad ilma ei jää. Murelikum tasub olla BIGi võlakirja omanikel, kelle hulgas on palju Rootsi pensionäre, aga ka Eesti pensionifonde.

Autor: 1706-aripaev