"On väga vähe inimesi, kes kuu aega tagasi
nägid ette, et meid tabab selline olukord. Sellisel turul on võitjaid
vähe," lausus Äripäevale SEB Varahalduse juhatuse liige Sven
Kunsing.
Kõigepealt oodati ameeriklaste 700 miljardilist päästepaketti ja sellega viivitati liiga kaua. Teine negatiivse stsenaariumi põhjustaja on see, et Euroopas ei ole riigid suutnud välja pakkuda ühtset pankade rekapitaliseerimisprogrammi. See genereerib jällegi usaldamatust. Päästeoperatsioonidega on liiga kaua oodatud.
Neil inimestel, kes kriisi lahendamisega tegelevad, pole antud probleemidele kiireid vastuseid, kuna puuduvad varasemad kogemused. Praegune kriis on globaalne, kui võrrelda seda 1930-ndate aastate Suure depressiooniga. "Selle pärast on vaja ka globaalsemaid otsuseid, mitte individuaalset mõtlemist," kommenteeris Kunsing.
"Meie pankadel on meeles 1997 a. väga valusad kogemused, kus võimendus süsteemis oli väga suur, aga nüüd meil selliseid võimendatud positsioone ei ole. Mõnes mõttes tuleb see 10 a. tagune kogemus nüüd meile kasuks," ütles Kunsing.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
SEB Ida-Euroopa investeeringute juht Sven
Kunsing pole rahul, et heade investeeringute eest pensionifondid kiita ei saa,
küll aga nahutada mõne hapuks läinud investeeringu pärast. Tema sõnul paneb
liigne negatiivne tähelepanu mõtlema kohalike investeeringute lõpetamisele.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
ütles aripaev.ee-le, et Vene turu käekäik järgmisel nädalal sõltub pigem USAst
ning Vene riigi rahaga börsi ülesostmine oli lihtsalt poliitiline žest.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
leiab, et Venemaa aktsiad on langenud mitmel muul põhjusel, börsilanguses ei saa
süüdistada üksinda Gruusiat.
Mure finantskriisi kandumise pärast
ülemaailmseks majanduslanguseks on lükanud sel nädalal aktsiaturud uude
languspöörisesse. Probleemide lõppu ei julge enam keegi ennustada.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.