Eesti välisinvesteeringud tulevad kõrge konkurentsivõimega riikidest

Meie välisinvesteeringud on Josingu sõnul pärit just nendest samadest konkurentsivõimelistest lähiriikidest nagu Taani, Rootsi ja Soome, mis konkurentsivõime pingereas asuvad vastavalt 3, 4 ja 6 kohal. „Head sõbrad,“ nimetas Josing neid.

Eesti koos Leedu, Venemaa, Läti, Ungari ja Poola ning Slovakkiaga asuvad praegu konkurentsivõimes eristatavast kolmest tasandist teise ehk investeerimispõhise majanduse ja kolmanda ehk innovatsioonipõhine majandus vahel.

Eestis esinevatest jätkuvatest probleemidest rääkides ütles Josing: „Eesti infrastruktuur on vaese riigi infrastruktuur.“ Samas avaldas ta lootust, et tööturu reguleerimine väljub peagi poliitilistest tõmbetuultest.

Miks Eesti kõrgemal kohale ei ole seda seletas Josing esinevate nõrkustega nagu tööjõuturu jäikus, mille alusel Eesti positsioneerus 134 riigi seas 116 kohale ja aidsiproblemaatika, mis tõi meile alajaotuses 107 koha. "Meditsiiniline probleem selge majandusliku tähendusega," lisas ta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori hinnangul ei kuulu Eesti enam odavate riikide hulka ning samuti ei kuulu Eesti ka riikide hulka, kus on madalad maksud. „Märkimisväärselt kõrge,“ rõhutas Josing Eesti maksude taset.

Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut rääkis nn spekulatsioonidest ehk milline võib olla järgmise aasta Maailma Majandusfoorumi raport alusel konkurentsivõime pingerida. Tema sõnul jätkab Singapur (sellel aastal viiendal kohal) järgmisel aastal edasi pürgimist kõrgematele kohtadele ja USA võib liidripositsiooni pingereas kaotada. „Käimasolev finantskriisi ja makromajanduslikud mõjud toovad stabiilsesse TOP 30-sse muutusi,“ lisas Sikkut ka teiste riikide positsioonide püsimist küsimärgi alla pannes. Eesti kaotab oma koha ning jääb TOPP 40-sse ning Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest tõuseb edukaimalt Tšehhi, prognoosis Sikkut.

Maailma Majandusfoorumi raportit antakse välja alates 1979. aastast ning Eesti on selles hõlmatud alates 2001. aastast. Kokku reastab raport erinevate majandusnäitajate alusel 134 riiki. Raporti koostamisel võetakse arvesse 1/3 statistikat ja 2/3 kujuneb ettevõtjate küsitlemise baasil, mis Eestis viidi läbi Konjunktuurinstituudi poolt selle aasta kevadel.