“Pakkumise poole pealt on kõike, kuid mida pole on turg. Meie õnnetus on see, et võrdleme kõike sellega, mis oli kuskil kaks aastat tagasi. Pole kellelegi üllatuseks, et ka 2003. aastal oli ehitusettevõtetel nõudlusega probleeme,” lausus Josing, vihjates ajaloo kordumisele.
Mis takistab ettevõtete arengut?
Infotehnoloogias on puudus tööjõust, IT-spetsialiste oleks vaja, sest nemad suudaksid käivet tõsta. “Reklaamisektor on viimased aastad buumi tingimustes olnud positiivses situatsioonis, kuid ka nemad tunnetavad majanduse jahtumist, kolmandik tunnetab nõudluse puudumise probleemi. Teisel kolmandikul läheb aga hästi,” sõnas Josing.
Transpordifirmadel on lisaks finantsprobleemidele Josingu sõnul veel ka väliskeskkonnast tulenevaid probleeme. “Neil on probleeme erinevate lubade saamisega,” märkis Josing ning lisas lootusrikkalt, et võibolla kütuse hinna alanemine annab transpordisektorile veidi hingamisruumi.
Jaekaubanduses tegutsevad ettevõtjad ei tunnetanud varem väga majanduskeskkonna muutust, kuid nüüd on see Josingu sõnul jõudnud ka nende teadvuseni. “26% neist prognoosivad küll müügikasvu, kuid 37% järgneval kolmel kuul aga langust. Kindlustunne on sektoris langenud,” märkis ta.
Kaubanduses on optimistlikud garderoobikaupmehed. “Tarbija otsib odavamat kaupa. Tulemas on erinevad müügikampaaniad ja allahindlused, tuleb põnev aeg. Ehituskaubad on languses ja paranemist lähiajal näha pole,” lausus Josing.
“Tarbijate kindlustunde indikaator on langenud, ka Lätis ja EL-s üldiselt. Soomes on see siiani olnud kõrge, kuid ka nemad on nüüd murelikud," märkis ta.
Talvel töötus kasvab
Inimesed kardavad Josingu sõnul, et talvel töötus suureneb. "Ettevõtjad on pigem seda meelt, et kui võimalik, siis vähendatakse töökohtade arvu. Prognoosime, et talvel tuleb töötuse osas oluline kasv. Soovitame inimestel olla palganõudmistes paindlikud, mitte ajada oma nõudmistega ettevõtjaid pankrotti," lausus instituudi juht ning soovitas ka töö kaotanutel olla paindlikud ning kaaluda uue ameti omandamist. "Mingid töökohad kaovad üldse ära, näiteks õmblus on liikumas mujale."
Töötajatest usub Josingu sõnul 49%, et palk jääb samaks. "Eestis tuleb ots-otsaga välja 45% inimestest (mullu 43%). Eesti Panga statistika kinnitab, et elanikud on suurendanud oma sääste. 1/4 elanike kulutustest läheb toidu peale, aastaga on toidukorv kasvanud 17,7%, järgmisel kvartalil prognoosime mitte rohkem kui 1-2% hinnatõusu," lausus Josing, kelle sõnul on näiteks piimatoodete hinnad langenud, kuid võrreldes EL-ga on meil toiduainete hindade tõus olnud suurem. EL-s oli 7,1% ja meil 15,9%.