Mutli: opositsioon ärgu lähtugu hetke-emotsioonidest

Pealinna taksondust kureeriva abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on linnal ilma riigipoolse kaasabita võimatu taksonduses korda lõplikult majja saada, sest väljapressimis- või ähvardamisjuhtumitega tegelemine pole linnaametnike pädevuses, see on politsei pärusmaa, teatas Raepress.

"Kas tõepoolest tuleks transpordiameti põhimäärust muuta ja meie inimesed peaks hakkama väljapressijate ja ähvardajatega tegelema? Arvan siiski, et iga spetsialist jäägu oma liistude juurde ja kuritegeliku seltskonnaga tegelgu ikka riigistruktuurid. Kahju muidugi, et ajakirjandus paneb kõik ühte patta ja omavalitsuse õlgadele, aru saamata, et omavalitsustel kõigeks õigusi ei ole," selgitas Mutli.

"Teemakäsitlusest telesaates "Pealtnägija" oli kahetsusväärselt välja jäetud see osa, kus tõin selgelt välja, milliseid riigipoolseid muudatusi oleks vaja, et situatsiooni kardinaalselt parandada. Samuti mainisin, et väljapressimised, peksmised, ähvardamised ja teised sellised teemad kuuluvad eranditult politsei valdkonda, sest teatavasti puudub linnal pädevus kuritegusid menetleda."

Mutli sõnul on tal kahju, et saatesse "Pealtnägija" ei kaasatud riigipoolsete esindajate kommentaare, kes otseselt on vastutavad ühistranspordiseaduse toimimise või siis mittetoimimise eest.

"Formaat tundus justkui ärapanemisena, kuigi kive loobiti valesse kapsaaeda. Oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega mitmeid kordi rääkinud, et ühistranspordiseadus taksonduse koha pealt ei saa olla vedaja keskne, vaid tegevusload tuleks välja anda personaalselt igale teenindajale ehk taksojuhile," rääkis Mutli.

"Sellisel juhul oleks võimalik ka iga taksojuhi tausta enne loa väljastamist kontrollida," lausus Mutli. "Omavalitsustel puudub ülevaade, kes tegelikult taksoteenust osutavad. Tundub, et ühistranspordiseaduse muutmine on riigi jaoks tõsiselt üle jõu käiv, sest muudatuste ettevalmistamisega on tegeldud juba mitu aastat."

Mutli lisas, et taksokontroll töötab üha jõulisemalt, kuid vastavalt kehtivatele seadustele ja kohaliku omavalitsuse volituste piires.

"Keskenduda saame siiski taksoveo eeskirjast tulenevate nõuete täitmisele, mitte sellele, kes kellele mida ütles, ähvardas või palju üks taksojuht teiselt raha küsis, sest kordan – see on politsei pärusmaa," rõhutas Mutli.

"Kui toimub tarbija petmine, ei ole me kordagi oma abist ära öelnud. Kõik saabunud taksoklientide kaebused on menetlusse võetud ja üldjuhul lõppenud taksojuhi karistamisega," sõnas Mutli. "Nädal tagasi kohtusime riigi esindajatega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol, et rääkida Tallinna ideest kehtestada taksokvoot ja tariifi piirhind. Ei ole vist raske arvata, milline oli nende esimene reaktsioon – ei ole võimalik, vaba ettevõtlus, põhiseadusega vastuolu," selgitas Mutli.